Tiraad Naabertoa Hiinlaste teemal jätkub. Nimelt on mul selline püsiv hämming nende ... ee... valgusharjumuste üle. Vaadake, tüüpilistes inglise majades, vähemasti vanades, on ukse kohal mitte sein kuni laeni, vaid klaasaken, mis võimaldab helidel ja valgusel rõõmsalt ühele ja teisele poole lekkida. Ja nii ongi, et päevad otsa on naabertoas kardinad ees, sest valgus on sinine ja ma olen ometigi oma ihusilmaga näinud, et seal toas on sinised kardinad. Ja öö otsa põleb tuli, laelamp, ja samas kostavad norsked...
Ja needsamad on naabertoa hiinlased on "#)¤/&@&*@*¤#"!", sest kes muu teeks süüa ja siis jätaks peekonikarbi pliidi ja kapi vahele põrandale vedelema ja mune praadides munakoored prügikasti ümber...? Ainuke põhjus, miks ma moka maas hoian, on see, et pühapäeval saabuvad minu tagasihoidlikku paleesse Liisu ja Lembe, kellega me ilmselt nüüd juba päris süüdimatult kräutame, sest igahommikune hiina keeles karjuv laps koridoris on mu teistega arvestamise nääret sügavasti kahjustanud.
Rõõmsamal toonil jätkates käis teisiba õhtul külas Kasia, poolatar töö juurest. Sain järjekordselt oma maitsvaid täidetud paprikaid valmistada, jõime veini ja vanatallinnat ning täitsa mõnus oli.
Ja siis täna olid minu kohmakad sõrmed eriti usinad ja sulatasid meie sügavkülma üles, mis oli nii jääd täis, et sahtlitesse ei mahtunud üle kolme ühiku midagi panema ja noh, olgem ausad, mis seal nii väga vahet oligi, palju sahtlisse mahub, kui külmik on nii jääs, et sahtlid ei käi lahti? Hullult mässasin mitu tundi, sest jää ei sula ju, kui sahtlit välja võtta ei saa. Lõppeks oli teine tühi nagu uus ja sahtlid kah kõik pooltühjad. Mis võis tegelikult ka sellest tuleneda, et ma viskasin üsna palju asju minema...
Nojah, igatahes, soetasin endale veekannu täna, noh selle, mis vett filtreerib. Jaa, nii peenike preili olengi. Praegu küll vee maitse erinevusest aru ei saa.
Siirdun tagasi oma juustukoogi ja järjekordse lasteraamatu - Tigers Egg - juurde.
Ja needsamad on naabertoa hiinlased on "#)¤/&@&*@*¤#"!", sest kes muu teeks süüa ja siis jätaks peekonikarbi pliidi ja kapi vahele põrandale vedelema ja mune praadides munakoored prügikasti ümber...? Ainuke põhjus, miks ma moka maas hoian, on see, et pühapäeval saabuvad minu tagasihoidlikku paleesse Liisu ja Lembe, kellega me ilmselt nüüd juba päris süüdimatult kräutame, sest igahommikune hiina keeles karjuv laps koridoris on mu teistega arvestamise nääret sügavasti kahjustanud.
Rõõmsamal toonil jätkates käis teisiba õhtul külas Kasia, poolatar töö juurest. Sain järjekordselt oma maitsvaid täidetud paprikaid valmistada, jõime veini ja vanatallinnat ning täitsa mõnus oli.
Ja siis täna olid minu kohmakad sõrmed eriti usinad ja sulatasid meie sügavkülma üles, mis oli nii jääd täis, et sahtlitesse ei mahtunud üle kolme ühiku midagi panema ja noh, olgem ausad, mis seal nii väga vahet oligi, palju sahtlisse mahub, kui külmik on nii jääs, et sahtlid ei käi lahti? Hullult mässasin mitu tundi, sest jää ei sula ju, kui sahtlit välja võtta ei saa. Lõppeks oli teine tühi nagu uus ja sahtlid kah kõik pooltühjad. Mis võis tegelikult ka sellest tuleneda, et ma viskasin üsna palju asju minema...
Nojah, igatahes, soetasin endale veekannu täna, noh selle, mis vett filtreerib. Jaa, nii peenike preili olengi. Praegu küll vee maitse erinevusest aru ei saa.
Siirdun tagasi oma juustukoogi ja järjekordse lasteraamatu - Tigers Egg - juurde.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar