Mul on nüüd kaks kodu. Käisin kodus Eestis ja jõudsin tagasi koju Londonisse. Aga täna poodi minnes tundsin, kui õnnelik ja rikas ma olen... Tegelikult hakkasin ma sellele juba eile mõtlema, et kui rikas ma olen ses suhtes, et mul on täiesti teisest maailmast Jamaika. Kui palju see minu silmi avab ja kui palju uusi võimalusi tänu sellele mu teele tuleb. Jah, muidugi on kultuurilised erinevused rasked, eriti kui nendega on vaja suhtetasandil tegeleda, aga see on vaeva väärt. Ja poodi minnes tekkis kodune tunne, kõndides oma tänaval, vaadates tuttavaid aiakaunistusi ja madratsit keset teed (tüüpiline Londoni vaatepilt, suur praht jäetakse kuskile keset tänavat, et linnavalitsus selle siis tasuta ära koristaks), nähes moslemipiigasid mustades ürpides või siis hoopis kaasaegsemas pükstes-kleidis-erksavärvilistes peasallides ja kingades, rammusaid neegrimammisid oma tagumikke hööritamas, nooremaid oma hullude soengutega, tsurkasid lihapoe ees jutlemas, indialannasid oma saridega, vanu ja noori, igast rassist, igat värvi-karva-kuju, valides hoolikalt samme, et peatänaval vedelevasse prahimassi ei astuks, jalutades toidupoes riiulite vahel, millel on lademetes nänni, millest sa midagi ei tea, ostes oma idusid ja kirsstomateid, seistes kassas ja makstes ja kuuldes nii paljusid erinevaid keeli ning aktsente ja... üleüldse.
Ja samas oli nii hea käia mööda kodutänavat Pärnus, ja käia mööda Tallinna vanalinna.
Ja lähme Pärnu jõe peale paadiga sõitma









Kuldne Trio jäises Vääna-Jõesuu rannas
Laulupeotule jõudmine Tallinna Admiraliteedi basseini
Popp Pärnu rahvamuusika-ansambel Tõmba-Jüri Raekoja platsis

Laulupeotule jõudmine Tallinna Admiraliteedi basseini

Popp Pärnu rahvamuusika-ansambel Tõmba-Jüri Raekoja platsis


Mõnda asja õpid hindama tõesti siis, kui see käeulatuses ei ole. Olen täiesti vaimustuses rahvariietest, eestipärastest suveniiridest ja rahvamuusikast. :)






Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar