Täna hommikul arvasin mina kõige täiega, et nüüd paneme pillid kokku ja paneme ajama. Nimelt tabas mind täna, tavalise tööpäeva hommikul, 10 minutit enne uksest välja astumist selline kõhuvaluhoog, et ma ei suutnud ennast liigutada. Mul oli tunne, nagu oleks mu alakõht krampides. Lebasin kägaras voodis, pisarad muudkui padjapüüri nirisemas ja lõpp silme ees. Tööle jõudsin 45 minutit hiljem, valuvaigisteid täis ja liimist lahti. Käia ei saanud, kõhtu katsudes oli valus, kükitada oli valus, olla oli valus, üleüldse oli s*tt. :P Nüüdseks õhkõrnalt veel tuikab, aga tundub, et draama on selleks korraks läbi. Ja asja ebatavalisus on see, et ei olnud tegemist päevadevalu või toidumürgitusega - kumbagi ei ole.
Nagu ilgelt imelik.
Peale tööd läksime Kasiaga (poolatarist uus supervisor, rääkisin ju küll...?) Victoria stationisse poodidesse jalutama (aeglaselt, egas ma kiiresti ju käia ei saanud) ja prantsuse kohvikusse nimega Cafe Rouge. Ja OIRAISK, kui HEA Caesari salat ja magustoit seal olid! Teenindus oli ka super, muudkui Bon Appetit ja Would you like some black/white pepper? -jutt. Lihtsalt täielik hellitamine pärast nigelast enesetundest tingitud koormavat tööpäeva.
Riidepoodide uue hooaja appdeit on selline, et võrratud lillemustrilised kangad ja õudkolejubedad lõiked kõikidel toppidel ja kleitidel.
Nagu ilgelt imelik.
Peale tööd läksime Kasiaga (poolatarist uus supervisor, rääkisin ju küll...?) Victoria stationisse poodidesse jalutama (aeglaselt, egas ma kiiresti ju käia ei saanud) ja prantsuse kohvikusse nimega Cafe Rouge. Ja OIRAISK, kui HEA Caesari salat ja magustoit seal olid! Teenindus oli ka super, muudkui Bon Appetit ja Would you like some black/white pepper? -jutt. Lihtsalt täielik hellitamine pärast nigelast enesetundest tingitud koormavat tööpäeva.
Riidepoodide uue hooaja appdeit on selline, et võrratud lillemustrilised kangad ja õudkolejubedad lõiked kõikidel toppidel ja kleitidel.
1 kommentaar:
vaga huvitav, aitah
Postita kommentaar