Hmm. Teretulemast juunisse. Kui me eile olime siin Londonis palavusse sulamas, siis täna tuleb jakid jälle välja otsida. Aga see ongi hea, saab veidi hinge tõmmata enne, kui suvi täie hooga peale hakkab.
Külvasin just lillepotti murulauku. Õues lusikaga mulda kaevates ja kõhtu korisedes mõtlesin, et ma igatsen hirmsasti seda, et keegi mulle süüa teeb. Ja et keegi hindab ja tahab, et mina süüa teeks. Ses suhtes, et mulle väga meeldib teistele süüa teha, Tikker ja Liblikas ja Liina on parimad näited tänulikkuse ja hindamise osas. Aga vahetevahel tahaks, et oleks nii, et toimetad omi asju (näiteks kaevad mulda õues lusikaga) ja sa tunned söögilõhna ning keegi kutsub sind sööma.
Ma ennist olin kindel, et Rochelle teeb mu tantsutunnid mu eest ära, kui ma Eestis olen, aga tuli välja, et tema lihtsalt keeldub tunde andmast. Nagu niisama. Nii ma siis otsisingi netist mingeid pipisid, kes natuke naba keerutaks juuli algul... Täna tuleb üks neidis tundi vaatama. Uh, internet on kahtlane, aga mis ma teha saan? Eks ma üritan tast paar liigutust välja pigistada (noh, juhataja ei luba ju kedagi tasuta tundi), et näha, kas ta tegelikult ka midagi teha oskab.
Tuju on hetkel... Näljane. :P Poest on vaja pakkepaela kardina ülespanemiseks ja superliimi puust ehtekarbi kaunistusriba tagasi liimimiseks.
Sõidutund läks hommikul väsitavalt, ilgem rallimine oli.
Eksam oli eile... Noh, pea sama, mis proovieksam. :P Käsi oli kirjutamisest vässu. :)
Jamaika oli külas ja üle pika aja valmistasin talle hommikusööki.
Mõte ei jookse üldse.
Ahjaa, vaatasin Benjamin Buttoni filmi ka ja minu arvates on see õnnetu ja kurb film. Et huvitav süzee jääb nagu selle ahistava tunde varju. Noh, mis seal ikka.
Ma panen parem pillid kotti, sest blogipidamine ei ole täna minu ala.
Külvasin just lillepotti murulauku. Õues lusikaga mulda kaevates ja kõhtu korisedes mõtlesin, et ma igatsen hirmsasti seda, et keegi mulle süüa teeb. Ja et keegi hindab ja tahab, et mina süüa teeks. Ses suhtes, et mulle väga meeldib teistele süüa teha, Tikker ja Liblikas ja Liina on parimad näited tänulikkuse ja hindamise osas. Aga vahetevahel tahaks, et oleks nii, et toimetad omi asju (näiteks kaevad mulda õues lusikaga) ja sa tunned söögilõhna ning keegi kutsub sind sööma.
Ma ennist olin kindel, et Rochelle teeb mu tantsutunnid mu eest ära, kui ma Eestis olen, aga tuli välja, et tema lihtsalt keeldub tunde andmast. Nagu niisama. Nii ma siis otsisingi netist mingeid pipisid, kes natuke naba keerutaks juuli algul... Täna tuleb üks neidis tundi vaatama. Uh, internet on kahtlane, aga mis ma teha saan? Eks ma üritan tast paar liigutust välja pigistada (noh, juhataja ei luba ju kedagi tasuta tundi), et näha, kas ta tegelikult ka midagi teha oskab.
Tuju on hetkel... Näljane. :P Poest on vaja pakkepaela kardina ülespanemiseks ja superliimi puust ehtekarbi kaunistusriba tagasi liimimiseks.
Sõidutund läks hommikul väsitavalt, ilgem rallimine oli.
Eksam oli eile... Noh, pea sama, mis proovieksam. :P Käsi oli kirjutamisest vässu. :)
Jamaika oli külas ja üle pika aja valmistasin talle hommikusööki.
Mõte ei jookse üldse.
Ahjaa, vaatasin Benjamin Buttoni filmi ka ja minu arvates on see õnnetu ja kurb film. Et huvitav süzee jääb nagu selle ahistava tunde varju. Noh, mis seal ikka.
Ma panen parem pillid kotti, sest blogipidamine ei ole täna minu ala.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar