... siis ma räägiks teile, mida tähendab suurlinna metroostreik. Räägiks, kuidas ma eile ärkasin 5.15, lahkusin kodust 5.50 ja jõudsin koju 21.45. Kuidas ma olen nii väsinud, et ma enam väsimust ei tunne ja magama ei jää. Kuidas ma neljatunnise unega 4.40 tõusin, 4.55 kodust lahkusin ja ööbussidega rändama hakkasin, sest metroo ju ometigi streigib. Ja kuidas ma jõuan koju 20.45, peale tööd, trenni ja ilget matkamist pealinna segases ülerahvastatud transpordis.
Ma ei tunnegi väsimust, lihtsalt nutta tahaks.
Ja homme nad ka streigivad.
Ma ei tunnegi väsimust, lihtsalt nutta tahaks.
Ja homme nad ka streigivad.
4 kommentaari:
Kas rongiga poleks koju saanud? Mina kanapea n2iteks unustasin teisip2eval t2itsa 2ra, et streik hakkab ja kujutasin juba ette, kuidas ma pargipingil pean magama, aga natuke rongiga ja natuke taksoga ja sain suht ilusti South West' ist East Londonisse. Bussiga oleks vist igaviku loksunud...
Kas teil streigipäevadel pole võimalik välja vabandada, et ei saa kuskile? Meie Pariisis istusime nii mõnigi kord kodus, sest streik oli ja transporti lihtsalt polnud... Kooli ilmumine poleks aidanud, sest ega keegi teine ometi ei näinud vaeva selle nimel, et sinna pääseda.
Paraku töötan ma hotellis, eks, ja paraku ei panda hotelli kinni, kui metroopealikud ahneks lähevad. :P Tööle peab minema ja kogu lugu.
Taksodega ei hakanud vaeva nägema, ronge siia minukanti ei tule töö juurest. Point on lihtsalt selles, et niigi pikk päev venitati veel palju kordi pikemaks mingi transpordijamaga.
Eks ta paras hullumaja oli jah, ilmselt mul lihtsalt vedas, et minu kanti rongid k2ivad. Kui ma peaks iga p2ev sydalinna kandis liiklema, siis ilmselt kiruks seda streiki maa p6hja..
Postita kommentaar