laupäev, 20. juuni 2009

Hiinlasega kõrvuti süüa tehes...

...on paratamatu see, et minu pannil särisevad külmutatud aedviljad ja hiinlase hiigelsuurel vokkpannil kordamööda kanavarbad ja seasõrad. Noh, see selleks, kanavarbad on juba vana nali.

Neljapäevane esitlus läks... Noh... Halvemini, kui alguses arvasime ja paremini, kui lõpus arvasime. Ses suhtes, et alguses arvasime me kõik, et meil on parim grupp, kuni me lõpuks kõik juukseid katkusime ja leidsime, et ei ole nii ühti. Keegi ei rääkinud kellegagi, kõikide arvates tegid teised temast vähem tööd ja kui siis lõppeks üks pipi omavoliliselt asjad ära tegi, siis öeldi mulle näkku ka, et tema arvates pole mina sellesse ülesandesse piisavalt panustanud. Ma ei viitsi seda siin pikemalt lahata, aga kindlasti tegin ma teistega samaväärse töö kui mitte rohkem. Ma tänan universumit, et ta saadab mu teele olusid, kus ma saan pikka meelt ja minna laskmist harjutada.
Oeh, esitlus läks päris okeilt, kordagi läbi ei harjutanud, täpipealt läks ajakavasse (40 mintsa pidi olema ja oligi :P) ja pärast oli meil kõigil kuidagi selline tobe olla, et nii palju pinget oli ja nii.... Aga ma vihkan viimase-minuti inimestega töötamist. Nagu kell viis hakkas tund peale ja kell 4.57 istusime raamatukogus ja printisime materjale välja. Ma kahtlustan, et sellepärast jäigi mulje, nagu ma ei oleks miskit teinud - ma lihtsalt tegin kõik asjad kohe ära ja lõpus, kui teised rabelema hakkasid, ei olnud minul enam midagi teha.

Oh well, never mind...

Kuidas teil Eestimaal Bruno vaimustus edeneb? Noh, ikka selle Bruno, kes Borati ja Ali G vaimuhiilguse esile tõi... Jamaika on igatahes eriti äksi täis, vahib juutuubist igast lõike, itsitab pidevalt ja on üleüldse jubeelevil... *Pööritab silmi*

Nonii, minu õhtust puuduvad veel dušš, maasikad ja närvisüsteemi kodutöö...

Aga järgmisel reedel olen ma juba Eestis! :D

Kommentaare ei ole: