Ma teen silmad lahti hommikul selle pagana murimurimurimuri ja uste paugutamise peale ja järgmise asjana aknast välja vaadates näen - hinduss seisab saega kirsipuu otsas ja saeb oksi maha. Tõttasin kiirel sammul brigadiri manu ja nõudsin, et mis toimub ja tema väitis, et puu on liiga suureks kasvanud, et juured hakkavad tema valdust kahjustama. Ja enam ei olegi midagi alles. Tühjus ja otsevaade naabriakendesse.
Ei mingeid linnukesi enam okste peal hüppamas ja lehti ning marju nokkimas. Ei mingit vihmakrabinat lehtedel. Miks see mind hommikul vara nutma ajab? See pole minu aedki ju.
Ei mingeid linnukesi enam okste peal hüppamas ja lehti ning marju nokkimas. Ei mingit vihmakrabinat lehtedel. Miks see mind hommikul vara nutma ajab? See pole minu aedki ju.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar