esmaspäev, 23. märts 2009

Tärnid ja rõve sõim

Tere hommikust, jah.

Eks.

Nagu ei aja marru või, kui juba aasta aega tagasi kolisin Hammersmithist minema, aga oma perearsti siiapoole Londoni otsa ei saa. Ja arsti juurde ka ei saa. Sest mu graafik muutub ju iga nädal ja enamuse nädalapäevi olen ma hommikul tööl ja õhtul koolis/trennis. Ja kui mul juhtub olema esmaspäev vaba, saan ma sellest teada laupäeval, eks, mil kõik kohad on kinni, eks, raisk, eks, ja ma pean juba kolmandat korda oma uue perearsti registreerimisaja ära ütlema, eks. Ja ma ei saa järgmiseks nädalaks regada, sest ma saan graafiku laupäeval. Ja esmaspäeval helistades ei ole neil selleks nädalaks enam midagi. Ja vana perearsti juurde minek võtab 1h 15min ÜKS ots. Pluss ootamine ja tagasisõit. Ja mul on juba kiire selle asjaga, eks.

Tärnid ja rõve sõim, indeed.

Aa, ja siis veel muidugi see, et meil tehakse nii poole kohaga remonti majas, ehk siis värvitakse vannitoalage ja koridori oma kah. Mis tähendab seda, et ehitusmehed jätavad maha ILGE segaduse ja pasakorra, ja mida mitte ükski majaelanik ei puutu sõrmeotsaga kah mitte. A la dushikardinat pole tegelikult ju vajagi, las ta vedeleb seal koridoris põrandal, uputame parem tervet vannituba, las keegi teine koristab. Tolmuimeja on eilsest saati köögistepslis, keegi ei puutu. Julgesin eile Albaania kutile öelda, et võiks enda tagant nõud ära pesta, mille peale ta üsna pahaseks sai ja väitis, et talle meeldib enda järel asju laiali jätta ja millele mina omakorda vastasin, et mulle meeldib puhas köök, ja... Ausõna, ühel päeval tõstan ma kõik need mustad nõud õue ukse taha ja mul on jumalast savi.
Ma ei tea, pean koristaja kutsuma või? Kes selle eest maksab...? Aga sihukeses sitamajas küll elada ei taha... Ja teise järelt koristada ka ei taha...

Kommentaare ei ole: