Haa. Täna on apsaluutselt vapustav ilm! Päike sirab, väljas on SOE, õhk on kevadine, juba on igast puud ja põõsad õitsele hakanud (ehkki maisaa nende loogikast aru - lehed peaks ju nagu enne tulema kui õied?) ja peatänaval kakerdasin papukingade, õhukese puuvillase pluusi ja õhukese voodrita suvejakiga ja päikse käes oli palav. Nagu super! Nii kosutav, ausalt.
Hommikul tshillisime niisama Jamaikaga, klatshisime (jepp, sihukesed moorid me olemegi :D), lebotasime voodis päikse käes ja arutasime, mida me teeksime, kui me võidaks lotoga s*tta kanti pappi. Mina ostaks emale punase kahe uksega mersu, irw, sest tsiteerides: mersu on a u t o, kõik teised on m a s i n a d. :D
Igatahes, peale Jamaika lahkumist läksin peatänavale reha otsima. Sest ma juba jupp aega tahan seda aeda siin harida. Mitte kellegi jaoks, vaid lihtsalt, et endal oleks põhjust välja olla ja toimetada, selle asemel, et toas arvutis passida. Pealegi ei teeks sellele aiale väike ilurehatsemine üldse paha. :D Niimoodi ma siis töllasingi, nautisin päiksepaistet ja värviliste ürpidega mosleminaisi (sest mustad ürbid on masendavad ja värvilised ürbid ei tundu mulle üldse ahistamisena) ja ostsin kaubamajast reha ja pisikese labida. Ja panin siis vanad dressipüksid jalga, pluusi selga, kummikud kõige otsa ja suundusin kilekotiposuga aeda. Noh, seda prahti sai ikka kõvasti. :D Palju ilusam on ja tilli külvasin kah ühte aianurka. :)
Selline mõnus puhanud tunne on. Homsest algab jälle kõik muidugi ostast peale, lähen 2h varem tööle, sest nad helistasid töölt, et abi on vaja. Aga et ma saan siis pärast selle aja tagasi.... Normaalne.
Igatahes, mõrtsukaloo juurde siis.
Mitmeid kordi olen põrandal istudes mingit ebameeldivat lõhna tundnud, aga kuna ma tavaliselt istun oma prügikasti kõrval, panin ma selle prügi süüks ja vahetasin koti ära ja kuna haisu enam ei tundnud, arvasin, et asi on lahendatud. Täna tuhnisin oma kõige alumises sahtlis tilliseemneid otsides ringi ja tundsin jälle ebameeldivat lõhna. Piisavalt tugevat, et sahtel tühjaks tõsta. Ootasin iga hetk kuskilt asjade vahel mingit hiirelaipa välja kargavat. Sahtel tühi, ikka haiseb. Kui ma siis halba aimates sahtli välimist tagumist seina kiikasin, osutus eelaimdus tõeks. Ma olen lihtsalt ühe vaese hiireniru sahtliga laiaks nigu pannkoogi virutanud. Eriti tore. Õehhh. Üks päev kanavarbad, teine päev laiaks litsutud laibad. Ma koristamisdetailidest ei hakka pikemalt kirjutama. Töö kiire ja korralik.
Aga muidu on äärmiselt mõnus päev olnud. :) Kui nüüd veel õppimistega kah joone peale saaks...
Hommikul tshillisime niisama Jamaikaga, klatshisime (jepp, sihukesed moorid me olemegi :D), lebotasime voodis päikse käes ja arutasime, mida me teeksime, kui me võidaks lotoga s*tta kanti pappi. Mina ostaks emale punase kahe uksega mersu, irw, sest tsiteerides: mersu on a u t o, kõik teised on m a s i n a d. :D
Igatahes, peale Jamaika lahkumist läksin peatänavale reha otsima. Sest ma juba jupp aega tahan seda aeda siin harida. Mitte kellegi jaoks, vaid lihtsalt, et endal oleks põhjust välja olla ja toimetada, selle asemel, et toas arvutis passida. Pealegi ei teeks sellele aiale väike ilurehatsemine üldse paha. :D Niimoodi ma siis töllasingi, nautisin päiksepaistet ja värviliste ürpidega mosleminaisi (sest mustad ürbid on masendavad ja värvilised ürbid ei tundu mulle üldse ahistamisena) ja ostsin kaubamajast reha ja pisikese labida. Ja panin siis vanad dressipüksid jalga, pluusi selga, kummikud kõige otsa ja suundusin kilekotiposuga aeda. Noh, seda prahti sai ikka kõvasti. :D Palju ilusam on ja tilli külvasin kah ühte aianurka. :)
Selline mõnus puhanud tunne on. Homsest algab jälle kõik muidugi ostast peale, lähen 2h varem tööle, sest nad helistasid töölt, et abi on vaja. Aga et ma saan siis pärast selle aja tagasi.... Normaalne.
Igatahes, mõrtsukaloo juurde siis.
Mitmeid kordi olen põrandal istudes mingit ebameeldivat lõhna tundnud, aga kuna ma tavaliselt istun oma prügikasti kõrval, panin ma selle prügi süüks ja vahetasin koti ära ja kuna haisu enam ei tundnud, arvasin, et asi on lahendatud. Täna tuhnisin oma kõige alumises sahtlis tilliseemneid otsides ringi ja tundsin jälle ebameeldivat lõhna. Piisavalt tugevat, et sahtel tühjaks tõsta. Ootasin iga hetk kuskilt asjade vahel mingit hiirelaipa välja kargavat. Sahtel tühi, ikka haiseb. Kui ma siis halba aimates sahtli välimist tagumist seina kiikasin, osutus eelaimdus tõeks. Ma olen lihtsalt ühe vaese hiireniru sahtliga laiaks nigu pannkoogi virutanud. Eriti tore. Õehhh. Üks päev kanavarbad, teine päev laiaks litsutud laibad. Ma koristamisdetailidest ei hakka pikemalt kirjutama. Töö kiire ja korralik.
Aga muidu on äärmiselt mõnus päev olnud. :) Kui nüüd veel õppimistega kah joone peale saaks...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar