Üleüldises plaanis on mul suhtsiiber sellest pidevast näljast. Ei-ei, õnnitlemiseks pole põhjust, tegemist on kõige tavalisema näljaga hommiku-, lõuna- ja õhtusöögi ajal, pärast pikka tööpäeva ja enne kooli algust, peale kooli lõppu ja enne magamaminemist. Minu rohelisus on täiesti tuulest viidud, sest ma söön pea seitse päeva nädalas take away'sid. Mis muidugi avaldavad vastavat mõju rahakotile, kehakaalule ja prügi hulgale.
Ma tean, et on muidugi võimekaid, kes suudavad süüa teha ka siis, kui nad lahkuvad kodust 5.45 hommikul ja jõuavad tagasi 22.00, on vahepeal käinud tööl ja koolis ja misiganes, aga mina paraku nende usinate hulka ei kuulu. Ma olen rampväsinud, mulle piisab täiesti kahest sellisest päevast nädalas, ja paarist hilisest vahetusest tööl (mille puhul ma ärkan mingi 9.30, söön hommikust (kodus, võileiba näiteks, aga võibolla ka eelmise päeva take away ülejääke) ja siis lähen tööle ja jõuan koju jälle ~22.00. Ja kolmapäevane trennipäev, mille puhul jõuan töö ja trenni vahepeal küll kodus käia, aga seegi aeg on ainult asjade võtmiseks ja pisukeseks kosumiseks.
Ja kui mul siis lõpuks vaba päev on, tuleb Jamaika külla, kes ei arva midagi mingist imelikust juurviljagemüüsest või eestipärasest kartulist-kastmest ja nii ma siis lebotangi hoopis Jamaikaga voodis (sest ma olen indeed liiga uimane ja väsinud, et midagi asjalikku peale pesupesemise teha) ja tellime pitsat või hiinakat või indiapärast vms, sest mul ei ole kõige vähematki tahtmist seda vähest aega, mil meil aega koos olla on, veeta millegi sellise küpsetamisele, mida tema nagunii ei taha. Ja mina enivei väsinud olen.
Ja kuskil vahepeal pean ma veel õppima ka, sest kaks 3 AP-st kodutööd ootavad tegemist ülejärgmiseks nädalaks.
Lisaks kahtlasele toitumisele ja kiirele elurütmile, väsin ma kah jubekergesti viimasel ajal. Kaheksa tunniga ennast öö jooksul igatahes välja ei maga. Isegi vaiksetel päevadel töö juures olen ma väsinud ja kergesti ärrituv ja pidevalt tahaks magada. No nii palju kui võimalust on, ma ju magan ka, eks. Mitte tööl siis, kodus ikka. :P
Ja tööl muidugi paneb juhataja näkku... Nüri järjekindlusega paneb ta mind igal nädalal vähemalt üheks koolipäevaks hilisesse vahetusse ja ta TEAB, et mul on kool, sest me oleme temaga sellest korduvalt vestelnud. Siiani on mul õnnestunud teistega lihtsalt vahetused ära vahetada, aga sel nädalal mitte. Neljapäeval jääb kooli minemata. Jah, selline vaenulik õhkkond juhataja poolt ei tee mu olemist just kergemaks. Aga noh, eks seda oli juba ette arvata nagunii.
Rääkisin msnis just Tikriga ja ilmselt on mul vitamiine vaja. :) Homme pelae tööd siis ehk soetan omale miskit. Ja ma tean, et üldises plaanis läheb see väsimus ja pidev näljatunne millalgi varsti üle.
Ma tean, et on muidugi võimekaid, kes suudavad süüa teha ka siis, kui nad lahkuvad kodust 5.45 hommikul ja jõuavad tagasi 22.00, on vahepeal käinud tööl ja koolis ja misiganes, aga mina paraku nende usinate hulka ei kuulu. Ma olen rampväsinud, mulle piisab täiesti kahest sellisest päevast nädalas, ja paarist hilisest vahetusest tööl (mille puhul ma ärkan mingi 9.30, söön hommikust (kodus, võileiba näiteks, aga võibolla ka eelmise päeva take away ülejääke) ja siis lähen tööle ja jõuan koju jälle ~22.00. Ja kolmapäevane trennipäev, mille puhul jõuan töö ja trenni vahepeal küll kodus käia, aga seegi aeg on ainult asjade võtmiseks ja pisukeseks kosumiseks.
Ja kui mul siis lõpuks vaba päev on, tuleb Jamaika külla, kes ei arva midagi mingist imelikust juurviljagemüüsest või eestipärasest kartulist-kastmest ja nii ma siis lebotangi hoopis Jamaikaga voodis (sest ma olen indeed liiga uimane ja väsinud, et midagi asjalikku peale pesupesemise teha) ja tellime pitsat või hiinakat või indiapärast vms, sest mul ei ole kõige vähematki tahtmist seda vähest aega, mil meil aega koos olla on, veeta millegi sellise küpsetamisele, mida tema nagunii ei taha. Ja mina enivei väsinud olen.
Ja kuskil vahepeal pean ma veel õppima ka, sest kaks 3 AP-st kodutööd ootavad tegemist ülejärgmiseks nädalaks.
Lisaks kahtlasele toitumisele ja kiirele elurütmile, väsin ma kah jubekergesti viimasel ajal. Kaheksa tunniga ennast öö jooksul igatahes välja ei maga. Isegi vaiksetel päevadel töö juures olen ma väsinud ja kergesti ärrituv ja pidevalt tahaks magada. No nii palju kui võimalust on, ma ju magan ka, eks. Mitte tööl siis, kodus ikka. :P
Ja tööl muidugi paneb juhataja näkku... Nüri järjekindlusega paneb ta mind igal nädalal vähemalt üheks koolipäevaks hilisesse vahetusse ja ta TEAB, et mul on kool, sest me oleme temaga sellest korduvalt vestelnud. Siiani on mul õnnestunud teistega lihtsalt vahetused ära vahetada, aga sel nädalal mitte. Neljapäeval jääb kooli minemata. Jah, selline vaenulik õhkkond juhataja poolt ei tee mu olemist just kergemaks. Aga noh, eks seda oli juba ette arvata nagunii.
Rääkisin msnis just Tikriga ja ilmselt on mul vitamiine vaja. :) Homme pelae tööd siis ehk soetan omale miskit. Ja ma tean, et üldises plaanis läheb see väsimus ja pidev näljatunne millalgi varsti üle.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar