Jommis teadaandeid ehk Kes Sööb Oma Sõnu?

Mina, mina söön. Olles nimelt eelnevalt väitnud, et ma oleks iseendaga juberahul, kui ma üldse alkoholi ei tarvitaks ja puha, istun ma nüüd siin köögis, teen keedukardulasi piimajahukastmega ja kõrvale rüüpan oi kui peenikest valget veinikest. Mõttetu mutt, ühesõnaga. :D Aga eks ole minagi ju vaid lihtinimene ja pean oma muresid aegajalt uputama. Hea, et juba hommikusöögi kõrvale ei manustanud, nagu mul tegelikult isu oli... Sest kell 4 rüüpama hakata ei ole üldse nii ebaesteetiline kui hommikul kell 9. :D
Juhul, kui ma liiga täis ei jää, aga võibolla ka sel juhul, lähen Waterloo jaama lähistele sellise kohaliku kõhutantsutegija juurde trenni nagu Ewa Horsfield. Koos Rochelle'iga.

Ja need kardulased võiks juba tõepoolest pehmeks keeda, eks, mai viitsi enam oodata. Kõik muu on juba valmis. :D


EDIT: Kell on 18.38 ja ma olen nii jommis, et saatsin Rochelle'ile smsi, et midagi tuli vahele, haha ,ja ma ei saa tundi minna...

EDIT 2: Tegelikult olengi ma nii lakku täis, et koperdasin köögis läpaka juhtme otsa ja läpakas lendas kõrge laua pealt näoli vasta maad, lükates muidugi ümber ka veiniklaasi. Ja siis pidi vaena naabripoiss Chris ennast oaks irvitama ja selle vaese läpaka üles korjama. Ja veenma mind, et see töötab samamoodi kui enne kui ma häbistatult oma tuppa ära komberdasin...