Ja nii ma olengi olnud ärkvel paari tunni jagu rohkem kui tavaliselt. Jah, ma nimelt lähen magama enne kümmet, tavaliselt. Ja süüdi on selles puhtakujuliselt Pottery-poiss. See, et raamat läbi sai, tundub nagu kuritegu - justkui ma oleks elanud kellegi teise elu ja justkui mul oleks õigus nende edasisele elukäigule... Väga naljakas tunne. Aga aastaid ja aastaid ei ole ma lugenud midagi nii köitvat. Isegi Terry Pratchettit ei ole ma suutnud rohkem kui 2 raamatut järjest lugeda, sest naljad tunduvad kuidagi.. jamad. =P Ehkki täna raamatukogusse põigates suutsin ma kena shokolaadineiust assistendi abiga ü h e Pratchetti leida. Eks homme tuubis tuleb siis seda lugema hakata. Ankh-Morpork, siit ma tulen!
Ps. Kuivõrd ma pean seda blogi siin ka oma iskiliku päevikuna, ikkagi =), siis te olete sunntiud mulle andestama selle kummalise märkuse, mida te ilmselt ei mõista, sest ma teen selle enda jaoks. Läheb see nende igavikuliste hetkede alla...
Rääkisime isaga, läbi meie käte ja sinu suu. Sa oled tõesti imeline. Mind on õnnistatud.
Ps.2. Jah, te võite mind jumala südamerahuga napakaks pooletoobiseks pidada. =D
Ps. Kuivõrd ma pean seda blogi siin ka oma iskiliku päevikuna, ikkagi =), siis te olete sunntiud mulle andestama selle kummalise märkuse, mida te ilmselt ei mõista, sest ma teen selle enda jaoks. Läheb see nende igavikuliste hetkede alla...
Rääkisime isaga, läbi meie käte ja sinu suu. Sa oled tõesti imeline. Mind on õnnistatud.
Ps.2. Jah, te võite mind jumala südamerahuga napakaks pooletoobiseks pidada. =D
1 kommentaar:
Hei, näen, et Eestis kaidud ja et nagu ikka oli head ja mitte nii head :)
Kahju, et seekord näha - kuulda ei saanud... sest ma olin Pillega Hispaanias jalutamas :S
Aga kallid :)
Postita kommentaar