Ja kui ma siis täna tantsustuudiost tulin, kui küüti pakkunud trennineiu Diane oli mind minu jäätisehimus Wood Greeni peatänavale maha visanud, ja kui ma siis olin omale Ben And Jerry kalli poolekilose jäätise türgiputkast ostnud, ja kui veel türgionud lahkesti nägusale blondile neiule ka plastmassist lusikat kaasa pakkusid, mille ma rõõmuga vastu võtsin, ning siis kodu poole jalutasin, jäätis näpu vahel, väljas nii soe-nii soe, seeliku ja plätudega ja õlapaeltega pluusiga, ja siis lusikaga papppotsikus surkisin ja jäätist maiustasin, tulid meelde Pärnu ajad... Kui sai ühe või teise inimesega, aga peamiselt meenusid siiski Liblikaga jalutuskäigud mööda vaikset Pärnut. Suvi, jäätis näpu vahel. Vahel juustupulgad või küüslauguleivad. Nii suvine tunne oli. Ja selline torge hinges. Milliseid ilusaid aegu oli ja kuidas nüüd neid ei ole. Ja teab, kas enam tulebki. Londonis niimoodi aeg maha võtta? Ei usu... Võibolla kunagi, ühel teisel ajal ja teiste inimestega...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar