Reede õhtu on täpselt see õhtu, millal tuleb üksinda kodus istuda ja mitte heas tujus olla. Ehkki Vassilissa blogi (vabandust, ei viitsi linkida) pakkus täiesti kõrgekvaliteedilist meelelahutust täna. =D Aitähh!
.
Üldises plaanis on mul selline kõhutunne, et minu elus hakkab varsti suuremat sorti muutus tulema. Mille algus ei saa kohe kindlasti kena olema, aga ehk on see üks nendest variantidest, et lõpp hea kõik hea... Nagu Tikrilgi paar päeva tagasi, on süümekad, segadus ja ahastus, miks elu nii keeruline peab olema.
.
Eile käisime töölt Rose'iga (Tansaania tshikk) Hyde Parkis piknikutamas. Jube pull pliks neh. Kui ta alguses hakkas rääkima, et ta peika teda petab, siis ma naersin kogu aeg ja ei suutnud teise inimese probleemi üldse tõsiselt võtta - teate selline mustade värk, et igasugu bitch'id on sidesõnad jne. Jõime aga ilgelt kolevastikut inglise siiderit, sõime ilgelt kolevastikut tuunikala-makaronisalatit (kuidas üleüldse on võimalik tuunikala- ja makaronisalat ära rikkuda?) ja täiesti normaalset jogurtit ning mina vitsutasin terve paki küpsiseid ka veel keresse. Ta lihtsalt ei tahtnud. Pärast läksime Oxford Streetile vetsu otsima. Lõpetasime McDonaldsis, kus wc asus mingi üleni punase söögi lounge'i nurgas. Sihuke tunne oli, nagu oleks ketshupipakki astunud. Ja talle näitasin ka oma ilusat kleiti. =) Tema arvates ka ablas värk.
.
Kuna kuulen võtmeid lukuaugus, siis sayonara suckuers selleks korrkas. =)
1 kommentaar:
Ma olen nii meelitatud, et sulle mu blogi meeldib. Mul lõi kohe silm särama ja inspiratsiooni tuli juurde.
Ja sa ise oled ka lahe! ja su blogi!
Ning nagu minu elu on näidanud - kui on tunne, et on vaja muutust, siis see on lõpuks hea. Isegi kui alguses on paha ja raske...
Ole tubli!
Postita kommentaar