Hoirassaa ja pudel rummi!

Tere kena õhtukest kõik see rahvas!

.

Ei, ma ei ole joonud. =D Ma lihtsalt niisama.

.

Eile käisime siis Tikriga Camdenis kondamas. Ilgelt äge oli. Camden lihtsalt ON äge, isegi siis kui mu finantsolukorda sai olukorraks nimetada eelmise shopingturnee alguses. Aga lohutuseks ostis Tikker mulle lihtsalt niisama heast südamest suured heleroosad kõrvarõngad. Hästi nummikad, jeee! =) Endale ostis lepatriinumustriga ehk siis punased mustade täppidega. Ka väga nummid. Üldiselt sai siis ühtepidi ja teistpidi jalutatud ning hiline kodust väljatulemise aeg maksis kätte sellega, et ühel hetkel panid Camdeni turugurud oma seitsekümmend kleiti-kaabut-seelikut aluse peale, mätsisid suure sarongi sisse ja kärutasid nad homset päeva ootama. Meie jalakesed aga ei võtnud sellegipoolest suunda kodu poole. Hoopis Oxford Streeti tuled tundusid ahvatlevatena. Seal poed kaua lahti ka ning C2-ga sai üsna kiirelt kesklinna. Nillisime igal pool, tulemuseks ilusad kingad Nextis, mida ma ei proovinud, aga kummitama jäid ikkagi ning täiesti värdjalikult ilus roosa-musta kirju suvekleit Dorothy Perkinsis. Fucking hell! Tikri tulemus oli üks lahe pesukomplekt, mida me siis lähme mingi hetk ära ostma. Ning karta on, et mina ostan oma võrratult ilusa kleidi ka ära. Pankrot on mul küll, aga see kleit on niiiiiii ilus - 24 naela. Ja ma just avastasin kerge hämminguga, et ma olen ikka absoluutselt tibi - paar aastat tagasi vaatasin ma ilmselt kergemat sorti põlgusega selliste peale, nagu ma ise praegu olen. Stiilis blogi sissekanne teemal ilus kleit ja kingad. Irw. No mis teha, inimesed muutuvad ja seda nimetatakse progressiks. =D Aga niimoodi siis eilne lõppeski - Tikker lunastas hunniku nodi naelade vastu ning lõpp hea kõik hea.

Tänasest aga niipalju, et needus on alanud. Oli esimene tööpäev ja terve hommiku tundsin, kuidas ma ei suuda ega taha seal üldse olla. Aga no poogen, päeva lõpuks läks kergemaks. Ning needuse osa seisneb selles, et minu organism tõrgub igasugusest aktiivsest elutegevusest peale kella nelja. Päev otsa täitis minu blondi kattega hallollust kahe kõrvarõngahoidja vahel mõte õhtusest salsatrennist. Ja reaalne situatsioon on see, et ma lihtsalt ei jaksanud minna. Loivasin dushi alla ja lihtsalt tshillin netis. Stiilis 'Vassilisa blogi' jne. Nagu... Õudne. Vaatab, mis saab. Varsti tuleb Tikker koju, jeee! Ja Kay vaatab oma ilusast poisist sõbraga Voonakeste vaikimist teises toas. Ma olen liialt väsinud, et suhelda.

Ahhaa, muideks, üleeile peale kõhutantsutrenni sain kokku kohaliku Liinaga. Jällegi Camdenisse. =D Peale Hispaaniat ma tunnen, kuidas mu elu seisab ja mul on rämedalt igav ning mõttetu olla kogu aeg. Seega ei hoolinud hiliseks kippuvast kellaajast ning läksime siidrile. Tegelikult jõime hoopis veini ja pläkutasime miskis pubis pea keskööni. Mõnus, sellised väiksed asjad tekitavad elamise tunde. Kui nüüd veel jaksas sel nädalavahetusel klubisse ka minna... Hmm, paar RedBulli võiks ju tegelikult aidata...? Lihtsalt, ma tõesti tunnen, et kui ma rohkem väljas ei käi, et ma lähen hulluks. Võibolla hakkab suvi tulema, võibolla tahan lihtsalt koduigatsust peletada.

Vaatasin muideks piletihindu ka täna - a la vist 17ndal tulla ja 25 juuni minna või umbes nii, maksaks praegusel hetkeseisuga 121 naela. Kõige hullem ei ole, aga ma lootsin soodsamalt saada. Mitte, et asi kindel oleks ja mitte, et ma ilmselt töölt äragi saaks, aga NOHHH, unistada ju ikka võib...

Koju koju koju... Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodu koht?

.

No vott siis. Sellised lood täna. Olge tublid! Ja arvestage, et kui ma ükskord koju tulen, siis tulete mulle Pärnusse külla telkima või midagi muud sellist.