kolmapäev, 30. mai 2007

Lennelda priilt

Ühel päeval, kui mul ei olnud netti, mõtlesin ma niimoodi:



Lennelda priilt...
Lennelda priilt kuskile jõekääru, kus on päike, limonaadipudelikork, punased huuled ja lumised unistused.


Koju. Tahan kohe koju.


Ma ei suuda üldse Eesti muusikat kuulata. Meeletult kurb hakkab. Aga juulis, juulis ma tulen kindlasti. Ja lähen jõekääru ja mere äärde ja ujun limonaadipudelikorgi kõrval ja naeratan punaste huultega valget pärliketisarnast naeratust ja olen päevitunud ja söön head eesti jäätist.


Tuled vaikselt läbi udu

Läbi udu maja poole

Akna alla seisma jääd ja

Mulle naeratad

Annan ennast päriselt

Päriselt su häässe hoolde

Paned oma puhta käe mu pääle

Ei minu vaev mind nõnda enam piina

Jahtuvad tähed ja kuu

Annad mulle valgest kruusist juua

Põleb palavik uus mu suus




Ja siis ma lähen koju ja ema teeb pai...

5 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Seda rohkem tuleb seda kuulata, et kuulata ei suuda! ;) Ega ma neid lugusid Sulle niisama ei saatnud/plaadistanud. Uh jee. Siin sajab ka praegu vihma.

Anonüümne ütles ...

Kallis Smaragd... ma olen praegu jummala purjakil ja katki...

aga sa oled ju täitsa luuletaja...

mulle vägavägaväga meeldis...

Anonüümne ütles ...

See peaks siiski inBoili luule olema;)

Aga Smaragd on ka värsisepp, nii et ootame väikest luulenurka siia blogi:)

Smaragd ütles ...

Irw, see ei ole jah minu luule =D

Anonüümne ütles ...

oi :D

järeldus: tuleb vähem juua ja rohkem luulega kursis olla...