Ameeriklasi kirudes

Eile hommikul andsin lahkumisavalduse sisse. Süda puperdas küll sees, aga läks suhtvalutult. Asi võis ka selles olla, et juhatajal oli vaba päev ja juhataja assistent, poolakast noormees, on suht mõistlik. Põhjuseks hämasin 'urgent family business' ja nii see jäi.

Tahaks kõigele lisaks ameeriklasi kiruda. Nagu te ehk mäletate, kuulan ma kudumise kõrvale audioraamatuid (kui läpakas veel töötas, siis vaatasin Simpsoneid) ja noh, ilmselgelt on need kellegi poolt ju sisse loetud. Hetkel kuulan 'Kolme musketäri', mille iga peatükk on erineva inimese loetud. Muude raamatute puhul esineb ikka inglaste lugemist ka, aga selle raamatu puhul tundub ameeriklaste huvi eriti suur olevat. Mitte, et mul teoreetiliselt midagi selle vastu oleks. Mitte, et ma prantsuse keelest midagi teaks. Aga. Kui ma ei tea, kuidas nimesid hääldatakse, siis ma ehk kontrollin enne? Noh, enne, kui ma ülemaailmselt jagatavale audioraamatule peatükke sisse lugema hakkan. Ma võin prantsuse keeles loll nagu lauajalg olla, aga ma olen siiski kindel, et hääldus 'äleksändör dümaaz' EI ole korrektne. Samuti kriibib kõrva 'Ta-TÄNN-jan', kui õigem oleks 'Tar-tan-JAAN'. Athosest saab aegajalt 'Eithas' ja Bastillest 'Bastii'. No hea küll, viimase tegelikku hääldust ma ei tea ja seda raamatut kuulates ilmselt ei saagi teadma, sest need hääldused jagunevad pooleks. Ja iga uue ja kenjaalse ameeriklase sisselugemist kuulates tundub, et tegevus toimub kuskil uues kohas, sest kõik kohanimed on korraga täiesti teistsugused. Ja kõik nad kusjuures õhkavad peatüki alguses õndsalt oma täisnime... Jah, tegelikult et hea, et maailma idiootsuste eest hoiatavad.