Nii-nii. Üleeilsest tööpäevast siis.:D Hommikul ärgates avanes mulle hoopis selline vaatepilt, mis uureks (ja oi kui meeldivaks) üllatuseks muidugi.
Hehh. See oli minu teekond tööle. Jah, see algas pimedas ja Victoriasse jõudes oli väljas suur valge väljas. Lahkusin kodust tavalisel ajal ja metroosse jõudes ootas mind suurem üllatus, kui ma olin oodanud. :P Meie väike jaam oli umbes, rahvas seisis troppis ja kedagi platvormidele ei lastud. Peale 20 mintsalist ootamist piletiväravate taga tilgutati kogu see summ läbi ühe värava sisse. Ja siis ootasime 20 mintsa järgmist rongi, kuhu me peale ei mahtunud. :D Ma kuulasin mussi ja tuju oli lumest nii hea, et ma üldse ei olnud ärritunud ega midagi. Jõudsin jaama pisut enne veerant kaheksat ja esimene rong, mille peale me mahtusime, tuli kell 8. Victorias väljudes oli muidugi suur valge väljas ja kuigi ma olin päris palju hiljaks jäänud, tegin ma käigu pealt siiski paar pilti, lihtsalt nii ilus oli. Tänavad olid sõidukitest kahtlaselt tühjad. Hotelli jõudes arvasin muidugi, et olen jubedamalt hiljaks jäänud ja ainukene pealekauba. Riietusruumi jõudes oli aga minu suureks üllatuseks seal teisigi meie omasid riideid vahetamas. Naersin täiega ja kui kontorisse läksin, sain aru, et ma olin täitsa esimeste hulgas, kes kohale jõudis. :P
Muidugi suur segadus ja tõsiasi, et meeskond lihtsalt ei saa tööle, tegi meie hommikusele vahetusele kõva peavalu, kui tavaliselt saadame tüdrukud korruste peale kella 8st, siis seekord saatsime neid ükshaaval tilgutades um,bes 10 ringis. :P Noh, vahet eriti pilnud, nagunii pooli polnud kohal.
Kella 11 ajal kuuslin duty manager'i kommentaari, et kõik osakonnad on enamvähem kaetud, kõigis muidugi staffi ilgelt puudu, aga et köök on kõige suuremas plindris ja et kokk, kes ei saanud isegi taksot mitte, hakkas jalgsi tulema. :D No Londoni vahemaid arvestades oli see lumesajus väga vapper ettevõtmine. Oli naljatanud, et kolme tunni pärast jõuab kohale. Mis kell ta tegelikult jõudis, ei tea.
Pärast kuulsin veel poolatarist nõudepesija muljetusi, kuidas tema koos rahvamassidega hommikul ühest suletud metroojaamast teise kõndis, et võttis tund aega ja et oli nagu 'protsessioon' (vihjates minu arvamuse kohaselt poolakate usklike paraadidele).
Igatahes, minul oli elevus suur ja päev ei tundunud mitte raske ega keeruline, vaid mõnus ja väljakutsuv ja erandlik. Olingi päev otsa erandlikult heas tujus oma töökoormuse kohta, kuni juhataja, kes samuti tööle tulla ei saanud, sest rongid ei sõitnud ja ta elab Londonist väljas, kellega telefonis rääkisin, mulle sihukese pirni pani, et mul oli suu kinni ja tuju kukkus kilinal-kolinal umbes kümme pügalat.
Aga igatahes, sellele vaatamata oli lõbus, sest pool meeskonnast jäi ööseks hotelli, adminnid koristasid meeskonnale bronnitud tube, portjeed töötasid baaris jne. Et ikka puudujääke vähendada. :) Minul vedas, mulle tuli Jamaika järele ja kuigi ma kuulsin, et mingid bussid olevat pärastlõunal ikka sõitnud ja et metroogi oli hilinemistega ikkagi sõitmas, oleks see kojusõit minu kaugust töökohast arvestades ilmselt ikka meeletu aja võtnud. Londoni suurim nõrkus on transport. Sest hommikul, kui taksosid inimestele järele saatsime, ei sõitnud isegi taksod Victoriasse, sest nagu hiljem kuulsin, et olid mingid teesulud.
Üldiselt jäi minule see päev väga lahedana meelde. Isegi tööl ei ole ma enne veel nii suurt meeskonnatunnet oma tiimiga tundnud (olgem ausad, ma pole kunagi mitte mingit tiimi tunnet seal täheldanud). Me tõesti töötasime koos, naersime ja andsime oma parima. Ja samas ma näen neid tasuta ajalehtede pealkirju, mis ässitavad tigedad olema. Et transporti polnud ja et valitsus polnud ettevalmistunud. Siin ei ole 20 aastat niisugust lumesadu olnud, kuidas saab valitsus ettevalmistuda? Ilmateateid on kindlasti olnud sadu, mis lubavad räigeid ilmaolusid, aga tegelikult ei ole midagi hullu juhtunud. Minu arvates ei olnud seal midagi hullu ja valitsus tegi, mis suutis, sest ega nemadki seda ju ette ei näinud ja olen täiesti kindel, et kui nad oleks osanud ja saanud seda kuidagi vältida, siis nad oleks seda ka teinud. Ah et bussid ei sõitnud? Suvekummidega kahekordse bussiga manööverdada imetillukestel tänavatel, kus on müstilised kurvid ja sadamiljonti pargitud autot, ja pealekauba mitte mingit lumesõidu kogemust - loomulikult bussid ei sõida. Ja parem ongi, kui ei sõida, sest vastutus inimelude ees on kah oluline.
No vot siis.
Igatahes lähen nüüd peatänavale, sest panka on vaja minna ja midagi oli veel vaja, hmm.... Sinna loodusliku kosmeetika poodi lähen vist homme, tahan nimelt keemiavaba hambapastat. :)
Et siis sayonara suckers ja peatse lobisemiseni. :)
Hehh. See oli minu teekond tööle. Jah, see algas pimedas ja Victoriasse jõudes oli väljas suur valge väljas. Lahkusin kodust tavalisel ajal ja metroosse jõudes ootas mind suurem üllatus, kui ma olin oodanud. :P Meie väike jaam oli umbes, rahvas seisis troppis ja kedagi platvormidele ei lastud. Peale 20 mintsalist ootamist piletiväravate taga tilgutati kogu see summ läbi ühe värava sisse. Ja siis ootasime 20 mintsa järgmist rongi, kuhu me peale ei mahtunud. :D Ma kuulasin mussi ja tuju oli lumest nii hea, et ma üldse ei olnud ärritunud ega midagi. Jõudsin jaama pisut enne veerant kaheksat ja esimene rong, mille peale me mahtusime, tuli kell 8. Victorias väljudes oli muidugi suur valge väljas ja kuigi ma olin päris palju hiljaks jäänud, tegin ma käigu pealt siiski paar pilti, lihtsalt nii ilus oli. Tänavad olid sõidukitest kahtlaselt tühjad. Hotelli jõudes arvasin muidugi, et olen jubedamalt hiljaks jäänud ja ainukene pealekauba. Riietusruumi jõudes oli aga minu suureks üllatuseks seal teisigi meie omasid riideid vahetamas. Naersin täiega ja kui kontorisse läksin, sain aru, et ma olin täitsa esimeste hulgas, kes kohale jõudis. :P
Muidugi suur segadus ja tõsiasi, et meeskond lihtsalt ei saa tööle, tegi meie hommikusele vahetusele kõva peavalu, kui tavaliselt saadame tüdrukud korruste peale kella 8st, siis seekord saatsime neid ükshaaval tilgutades um,bes 10 ringis. :P Noh, vahet eriti pilnud, nagunii pooli polnud kohal.
Kella 11 ajal kuuslin duty manager'i kommentaari, et kõik osakonnad on enamvähem kaetud, kõigis muidugi staffi ilgelt puudu, aga et köök on kõige suuremas plindris ja et kokk, kes ei saanud isegi taksot mitte, hakkas jalgsi tulema. :D No Londoni vahemaid arvestades oli see lumesajus väga vapper ettevõtmine. Oli naljatanud, et kolme tunni pärast jõuab kohale. Mis kell ta tegelikult jõudis, ei tea.
Pärast kuulsin veel poolatarist nõudepesija muljetusi, kuidas tema koos rahvamassidega hommikul ühest suletud metroojaamast teise kõndis, et võttis tund aega ja et oli nagu 'protsessioon' (vihjates minu arvamuse kohaselt poolakate usklike paraadidele).
Igatahes, minul oli elevus suur ja päev ei tundunud mitte raske ega keeruline, vaid mõnus ja väljakutsuv ja erandlik. Olingi päev otsa erandlikult heas tujus oma töökoormuse kohta, kuni juhataja, kes samuti tööle tulla ei saanud, sest rongid ei sõitnud ja ta elab Londonist väljas, kellega telefonis rääkisin, mulle sihukese pirni pani, et mul oli suu kinni ja tuju kukkus kilinal-kolinal umbes kümme pügalat.
Aga igatahes, sellele vaatamata oli lõbus, sest pool meeskonnast jäi ööseks hotelli, adminnid koristasid meeskonnale bronnitud tube, portjeed töötasid baaris jne. Et ikka puudujääke vähendada. :) Minul vedas, mulle tuli Jamaika järele ja kuigi ma kuulsin, et mingid bussid olevat pärastlõunal ikka sõitnud ja et metroogi oli hilinemistega ikkagi sõitmas, oleks see kojusõit minu kaugust töökohast arvestades ilmselt ikka meeletu aja võtnud. Londoni suurim nõrkus on transport. Sest hommikul, kui taksosid inimestele järele saatsime, ei sõitnud isegi taksod Victoriasse, sest nagu hiljem kuulsin, et olid mingid teesulud.
Üldiselt jäi minule see päev väga lahedana meelde. Isegi tööl ei ole ma enne veel nii suurt meeskonnatunnet oma tiimiga tundnud (olgem ausad, ma pole kunagi mitte mingit tiimi tunnet seal täheldanud). Me tõesti töötasime koos, naersime ja andsime oma parima. Ja samas ma näen neid tasuta ajalehtede pealkirju, mis ässitavad tigedad olema. Et transporti polnud ja et valitsus polnud ettevalmistunud. Siin ei ole 20 aastat niisugust lumesadu olnud, kuidas saab valitsus ettevalmistuda? Ilmateateid on kindlasti olnud sadu, mis lubavad räigeid ilmaolusid, aga tegelikult ei ole midagi hullu juhtunud. Minu arvates ei olnud seal midagi hullu ja valitsus tegi, mis suutis, sest ega nemadki seda ju ette ei näinud ja olen täiesti kindel, et kui nad oleks osanud ja saanud seda kuidagi vältida, siis nad oleks seda ka teinud. Ah et bussid ei sõitnud? Suvekummidega kahekordse bussiga manööverdada imetillukestel tänavatel, kus on müstilised kurvid ja sadamiljonti pargitud autot, ja pealekauba mitte mingit lumesõidu kogemust - loomulikult bussid ei sõida. Ja parem ongi, kui ei sõida, sest vastutus inimelude ees on kah oluline.
No vot siis.
Igatahes lähen nüüd peatänavale, sest panka on vaja minna ja midagi oli veel vaja, hmm.... Sinna loodusliku kosmeetika poodi lähen vist homme, tahan nimelt keemiavaba hambapastat. :)
Et siis sayonara suckers ja peatse lobisemiseni. :)
1 kommentaar:
Ei noh - jõudis talv ka Londoni õuele! Kena :) :) Ja see tiimitunne - eks see tekibki inimestel sellistes kriisiolukordades. Hoitakse kokku, suhtutakse hoopis teistmoodi, rollid muutuvad, inimlikkus paistab kesta alt välja... Ja no arvata on, et liiklus on omadega rabas, kui selline loom nagu lumi Londonile peale kukub - London ju! Igatahes rõõm on kuulda, et sind ikka täitsa talveta ei jäetud - globaalne soojenemine omab endas üllatusi, kui see üldse olemas on... Sayonara! :)
Postita kommentaar