selles on küsimus. Ehk siis neli masinatäit puhtaid hilpe on aiaprahi jaoks mõeldud sinistes kottides ja minu küsimus on, kas on hädavajalik neid ka triikida või mitte? Mitte siis kena välimuse pärast, sest ma ei triigi isegi tööpükse ega üldse mitte midagi, kuivõrd nende väikeste rahvavaenlaste pärast. Ma tean, et mitte keegi ei oska mulle vastata, sest mingid Kopli jotad ja ühikate venelased ei loe mu blogi, eks, aga eks ma siis arutlen niisama...
Info mõttes, et rahvavaenlased elavad vabalt aasta aega ilma söömata.
Täna läksingi siis majahaldaja juurde jutuga, olin kohe endast väljas ja tõstin veidi häält, mille peale siis tüüp tuleb kolmapäeval siia ja uurime toa maast laeni läbi, et kust nad tulevad. Sest nagu ma aru sain, olen ma praegu veel siin, ja tundub paraku, et veel veidikeseks pean jääma. Sain täna aru, miks ma siin nagu vangis olen. Ma ei ole oma õppetundi siit veel õppinud. Ma ei seisa enda eest piisavalt. Jamaika utsitab mind kogu aeg ja eks ta niimoodi aegamisi tuleb, aga tundub, et mitte veel piisavalt.
Sel nädalal pole ma peaaegu üldse kodus maganud. Ja see tunne, et sa ei saa kuskil rahus olla, eriti oma kodus, on mu kannatuse tõsiselt proovile pannud.
Nojah, igatahes. Eile õhtul läksin Evely juurde, kus ma ka ööbisin ning istusime hilisõhtul pimedas õues, õitseva õunapuu all ja jõime Eesti pärnaõieteed. Nii soe oli. Ja arutlesime, kuidas me suureks oleme kasvanud - vanasti saime kokku ja rääkisime hoopis muudest asjadest kui peenardest, seemnetest, kaevudest ja koduõuntest.
Info mõttes, et rahvavaenlased elavad vabalt aasta aega ilma söömata.
Täna läksingi siis majahaldaja juurde jutuga, olin kohe endast väljas ja tõstin veidi häält, mille peale siis tüüp tuleb kolmapäeval siia ja uurime toa maast laeni läbi, et kust nad tulevad. Sest nagu ma aru sain, olen ma praegu veel siin, ja tundub paraku, et veel veidikeseks pean jääma. Sain täna aru, miks ma siin nagu vangis olen. Ma ei ole oma õppetundi siit veel õppinud. Ma ei seisa enda eest piisavalt. Jamaika utsitab mind kogu aeg ja eks ta niimoodi aegamisi tuleb, aga tundub, et mitte veel piisavalt.
Sel nädalal pole ma peaaegu üldse kodus maganud. Ja see tunne, et sa ei saa kuskil rahus olla, eriti oma kodus, on mu kannatuse tõsiselt proovile pannud.
Nojah, igatahes. Eile õhtul läksin Evely juurde, kus ma ka ööbisin ning istusime hilisõhtul pimedas õues, õitseva õunapuu all ja jõime Eesti pärnaõieteed. Nii soe oli. Ja arutlesime, kuidas me suureks oleme kasvanud - vanasti saime kokku ja rääkisime hoopis muudest asjadest kui peenardest, seemnetest, kaevudest ja koduõuntest.
1 kommentaar:
Proovi rahvavaenlast külmutada, kui sul sügavkülmale juurdepääsu on...
Postita kommentaar