Ehk siis nagu kõigejubeägedam, et on olemas inimesi, kes sinu kaotatud märkmiku nimel läbi jalkafännidest kubiseva Londoni kooli raamatukokku kihutavad, turvadega peale sulgemist sisselaskmist kauplevad ja siis täiesti kangelaslikult su märkmiku kuskilt arvuti kõrvalt leiavad ning selle sulle keset ööd koju kätte toimetavad. :) Taevas olgu tänatud!
Draama osas aga niipalju, et kuna mul on juba pikemat aega vaat sellesama libeselliga igasuguseid ebamugavaid juhtumeid olnud ning lõpuks tekkis mul lihtsalt tunne, et ta noribki meelega mu kallal, siis seesama märkmikupäästja tuli ja koputas naabripoisi uksele. Naabripoisist sai naabritüdruk mõnest Hollywoodi filmist... Hakkas teine rahuliku jutu peale sihukest draamat tegema, hüüdma lauseid nagu 'miks sa mulle niimoodi teed?!' ja 'kas sa tuled mind röövima?!' ning üldises plaanis käituma nagu väga viril neiu. Teate, mina ei ole oma elus sihukest argpüksist meesterahvast veel kohanud. Oleks, et siis mingi hullem sõimlemine ja ähvardamine.... Rahulik konkreetne jutt, et norimise ära lõpetaks. Mul muidugi käed värisesid pärast, kuigi ma midagi peale kuulamise ei teinud.
Fakt on nüüd muidugi see, et majas on mingi aeg kindlasti pinged, sest ma kuulsin läbi seina, mismoodi ta sedasama lugu läbi skaibi oma teisele poolele edasi andis... Jutu sisuks oli see, et teda ähvardati nüüd koduukse taga oodata jms... Mis tähendab seda, et ta läheb seda kõikidele majakaaslastele rääkima ning tema versioon sellest on ju selline, et võimas Koljat seisis kuulipildujaga ukse taga... Nojah, minu puutumatus on nüüd ilmselt pikemaks ajaks tagatud. Oh jeerum, jagatud elamispinnal igav ei hakka!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar