A tiate, sjuke õige pull lugu juhtus täna.
Olen mina end parasjagu peale hilist vahetust metroosse lohistanud, oma kanni kenaste vaguniistmele nihverdanud, Petrone roheraamatuga teisele tiirule läinud, kui järgmises peatuses tuleb peale üks märkimisväärne, ee, hkhmm, naisterahvas. Alustagem vanast heast väljendist: sada kilo naise ilu. Selline õite kena shokolaaditooni nahk (noh, jäägem palun viisakuse piiridesse, eksole, ja ärme siin nimetame mõningaid kaaskondlasi neegrimuttideks), lühikesed sirgendatud juuksed, võimsad kunstripsmed, pruntis suu, hall lohvakas dressipluus sobivate hallide lohvakate kukekate dressipükstega ja otseloomulikult tossud. Laveerib siis sealt uksest mu poole, virutab mu oma suure kollase Selfridge kaubamaja paberkotiga uimaseks, enne kui see kohmakalt meie vahelisele istmele maandub, ilmselgelt muidugi ei vabanda ja hakkab siis ümbrust silmitsema. Nojah, sihukest ei täi eriti passida, kui just hilisõhtust naiste-rassismi ja pagan-teab-veel-mis-teemalist sõnavõitlust pidama ei taha hakata. Niimoodi süvenesin uuesti tuumaprobleemi ja mahemajandusse, kui kuulen pisukese aja pärast üle kõrvakestes huilgava reggae, et austatet proua ei ole teps mitte millegagi rahul. Sedapsi õige silmanurgast piilun, et mis toimub ja lülitan Ipodi välja, et asjast paremat ülevaadet saada.
(Pedeaktivistidel palun mitte edasi lugeda)
Igate auväärse daami vastas istus kaks omasooiharat noormeest. Noo hää küll, kuulusid nad sellesse inimeste gruppi, kes südamerahuga tipivad ringi pudelipõhjapaksuste prillide ja rasvaste loomulike lokkidega, ning nad vist olid sääl oma vastasikust huvi piisavalt selgelt näidanud, et minu ülenaabri konnasilma peale astuda. Proua väljendas võrdlemisi kõva häälega oma arvamust, kasutades seda tüüpi väljendeid nagu 'disgusting' jms. Tüübid jäid talle selle peale lollilt otsa vahtima ja midagi loiult vastu sõnelema. Madaam üritas tema teisel küljel istuvat noort tõmmu nahaga naist kätshi kaasata: äh isver, see on ju jumala jälk, mis nad teevad, onju ä. Noh, umbes nii. Mille peale, irw, pipi selge kõlava häälega talle lajatas, et tema apsaluutselt parim sõber or gay ja umbes, et laku panni.
Noh jah, egas teatavad kõrgesti austatet ühiskonnaliikmed selle peale alla andnud. Kui vastasistuv (mu meelest küll veidi pooletoobise võitu) noormees siis mammit piidles ja mainis, et ta oleks ikka oodanud, et t e m a on mõistvam, ning mammi siis nõudlikult nõudis, et miks ometi ja kui siis seesama loll-Ivan ütles, et ta on ju mustanahaline, läks too proua veel rohkem põlema. 'Need on ju kaks t ä i e s t i erinevat asja!' Kuidas tema ikka saab niiii erinevad asjad üldse ühta patta panna! Ei lasknud ennast ka sellest kõigutada, et jorsi argument oli diskrimineerimisega toimetamine, sest proua sõnutsi ei ole tema elus m i t t e kunagi ühtegi rassistliku intsidenti olnud.
Niimoodi tema seal siis istus ja kommentaaris nii kaua, kuniks noormehed linnasärasesse öhe kadusid.
Tõepoolest, teretulemast Londonisse! :D
Olen mina end parasjagu peale hilist vahetust metroosse lohistanud, oma kanni kenaste vaguniistmele nihverdanud, Petrone roheraamatuga teisele tiirule läinud, kui järgmises peatuses tuleb peale üks märkimisväärne, ee, hkhmm, naisterahvas. Alustagem vanast heast väljendist: sada kilo naise ilu. Selline õite kena shokolaaditooni nahk (noh, jäägem palun viisakuse piiridesse, eksole, ja ärme siin nimetame mõningaid kaaskondlasi neegrimuttideks), lühikesed sirgendatud juuksed, võimsad kunstripsmed, pruntis suu, hall lohvakas dressipluus sobivate hallide lohvakate kukekate dressipükstega ja otseloomulikult tossud. Laveerib siis sealt uksest mu poole, virutab mu oma suure kollase Selfridge kaubamaja paberkotiga uimaseks, enne kui see kohmakalt meie vahelisele istmele maandub, ilmselgelt muidugi ei vabanda ja hakkab siis ümbrust silmitsema. Nojah, sihukest ei täi eriti passida, kui just hilisõhtust naiste-rassismi ja pagan-teab-veel-mis-teemalist sõnavõitlust pidama ei taha hakata. Niimoodi süvenesin uuesti tuumaprobleemi ja mahemajandusse, kui kuulen pisukese aja pärast üle kõrvakestes huilgava reggae, et austatet proua ei ole teps mitte millegagi rahul. Sedapsi õige silmanurgast piilun, et mis toimub ja lülitan Ipodi välja, et asjast paremat ülevaadet saada.
(Pedeaktivistidel palun mitte edasi lugeda)
Igate auväärse daami vastas istus kaks omasooiharat noormeest. Noo hää küll, kuulusid nad sellesse inimeste gruppi, kes südamerahuga tipivad ringi pudelipõhjapaksuste prillide ja rasvaste loomulike lokkidega, ning nad vist olid sääl oma vastasikust huvi piisavalt selgelt näidanud, et minu ülenaabri konnasilma peale astuda. Proua väljendas võrdlemisi kõva häälega oma arvamust, kasutades seda tüüpi väljendeid nagu 'disgusting' jms. Tüübid jäid talle selle peale lollilt otsa vahtima ja midagi loiult vastu sõnelema. Madaam üritas tema teisel küljel istuvat noort tõmmu nahaga naist kätshi kaasata: äh isver, see on ju jumala jälk, mis nad teevad, onju ä. Noh, umbes nii. Mille peale, irw, pipi selge kõlava häälega talle lajatas, et tema apsaluutselt parim sõber or gay ja umbes, et laku panni.
Noh jah, egas teatavad kõrgesti austatet ühiskonnaliikmed selle peale alla andnud. Kui vastasistuv (mu meelest küll veidi pooletoobise võitu) noormees siis mammit piidles ja mainis, et ta oleks ikka oodanud, et t e m a on mõistvam, ning mammi siis nõudlikult nõudis, et miks ometi ja kui siis seesama loll-Ivan ütles, et ta on ju mustanahaline, läks too proua veel rohkem põlema. 'Need on ju kaks t ä i e s t i erinevat asja!' Kuidas tema ikka saab niiii erinevad asjad üldse ühta patta panna! Ei lasknud ennast ka sellest kõigutada, et jorsi argument oli diskrimineerimisega toimetamine, sest proua sõnutsi ei ole tema elus m i t t e kunagi ühtegi rassistliku intsidenti olnud.
Niimoodi tema seal siis istus ja kommentaaris nii kaua, kuniks noormehed linnasärasesse öhe kadusid.
Tõepoolest, teretulemast Londonisse! :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar