esmaspäev, 21. juuli 2008

Öö nagu öö ennemuiste

Teate seda tunnet, kui oled midagi kaua-kaua oodanud, midagi, millele sul enda arvates on täielik õigus, ja siis jääb see saamata? Kindlasti teate. Ja sellepärast ma nutsingi omal silmad peast. Hüsteeritsesin oleks vist õigem öelda. Mingit muutust see loomulikult ei toonud, vaid pahameelt. Nüüd ma ei teagi, kas tulen Eestisse tõesti ilma selle oodatuta või märkab keegi kuskil kõrgemal, et ei-ei, nii need asjad ju ei käi...? Jumal, jumal, anna mulle kannatust ja selgust näha...

Tegelikult sai algus kõik sellest, kui ma ei saanud voodis käbedalt magama jääda, sest väljas käis mingi poltiseireid ja helikopter tiirutas ja kammis valgusvihuga aedu. Jaa, minu aeda ka. Elu nagu filmis, ma pole seda enne näinudki. Mingid sireenid olid kauguses ja värki. Uskumatult palju lärmi tekitab see kopter...

Kommentaare ei ole: