härga sarvest.
Ehk siis lubasin eile Liisule, et üritan täna miskit kribada.
Oeh. Ma vanasti kogu aeg mõtlesin, et kuidas pealinna mimmud vanalinnas kontsakingadega kõnnitud saavad. Et kuidas kontsad kivide vahele kinni ei jää. Eks ma siis siit-sealt kuulsin, et jäävad küll. Miks siis tikkkontsadega vanalinnas kakerdada? Jubepiinlik ju, kui korraga koperdad omal kinga jalast ära. Eks mul ole endalgi seda viimasel ajal juhtunud. Ilma tikkkontsa ja munakivideta. Tänavad on meil siin Wood Greenis kaetud kandiliste plaatidega ja iga kord, kui mina oma madala-aga-siiski-terava-kontsaga kingad jalga panen, astun ma ilgelt osavalt nende vahel asuvatesse pragudesse. Ja kand libiseb lupsti kingast välja. Raisk. Jubehäiriv. Aga Eesti kingsepa ees müts maha - vaatamata kõikidele kinnijäämisjuhtumitele on kontsaplekid alles.
Tööl on kiire olnud. Ja lebom. Ja jälle kiirem ja siis veel kiirem. Ja siis jälle veidi lebom. Intriige ja pinget tundub iga hetkega õhku lisanduvat. Tiim on laiali lagunemas ja absoluutselt kõik tahavad lahkuda.
Juukselangusperiood on jälle alanud. Või tegelikult algas juba mõnda aega tagasi. Ja läks nii hulluks kätte ära,.et lahtiste juustega enam käia ei saanud - nii massiliselt langesid välja, nagu mingi karvaajav bolonka oleks. Ja tasapisi hakkas selline pelg ka hinge pugema - miks juba järgi ei jää? Tuli siis ükspäev mõte, et sahtlipõhjas on mul veel see naturaalkosmeetika sarjast pärit shampoon alles. Pesin sellega, tavalist palsamit panin otsa. Kaks korda olen nüüd nii teinud. Ja kusjuures veidikene on aidanud. Nii meeletult ei kuku praegu. Ma jubedalt loodan, et see shampoon aitabki päriselt ja ei ole lihtsalt juhus või ühekordne õnn.
Suhe käis vahepeal sellisest faasist läbi, et ei teadnud, kas jätkata või mitte. Võibolla teie suhted on teistsugused, aga minu suhe on selline. Hetkel on ikka, et jätkata, aga natuke nagu stand by peal. Ei, armastuses ei ole küsimus. Armastust on küllaga, aga kuidas tulla toime teatud (kultuuriliste) erinevustega, kui kompromiss ei ole lemmiklahendus? Eks aeg annab arutust...
Hetkel on uni. Kõrvaltoas on mingi avatud uste õhtu, peale tolle ungarlanna järjekordset väljakolimist tuleb ju uus üüriline leida. Ainult mingid tüübid on vaatamas käinud. Miks üheski majapidamises, kus ma elan, kunagi ühtegi normaalset naisterahvast ei ela?!
Homme on varane vahetus ja Jamaikal algab ülikoolis uus õppeaasta. Ostsin Primarkist kogemata kummiga lina asemel tavalise ja see tuleb ümber vahetada. Väljas on mõnus külm sügiselõhn. Ma ei tea miks, aga see meeldib mulle kõige enam.
Ehk siis lubasin eile Liisule, et üritan täna miskit kribada.
Oeh. Ma vanasti kogu aeg mõtlesin, et kuidas pealinna mimmud vanalinnas kontsakingadega kõnnitud saavad. Et kuidas kontsad kivide vahele kinni ei jää. Eks ma siis siit-sealt kuulsin, et jäävad küll. Miks siis tikkkontsadega vanalinnas kakerdada? Jubepiinlik ju, kui korraga koperdad omal kinga jalast ära. Eks mul ole endalgi seda viimasel ajal juhtunud. Ilma tikkkontsa ja munakivideta. Tänavad on meil siin Wood Greenis kaetud kandiliste plaatidega ja iga kord, kui mina oma madala-aga-siiski-terava-kontsaga kingad jalga panen, astun ma ilgelt osavalt nende vahel asuvatesse pragudesse. Ja kand libiseb lupsti kingast välja. Raisk. Jubehäiriv. Aga Eesti kingsepa ees müts maha - vaatamata kõikidele kinnijäämisjuhtumitele on kontsaplekid alles.
Tööl on kiire olnud. Ja lebom. Ja jälle kiirem ja siis veel kiirem. Ja siis jälle veidi lebom. Intriige ja pinget tundub iga hetkega õhku lisanduvat. Tiim on laiali lagunemas ja absoluutselt kõik tahavad lahkuda.
Juukselangusperiood on jälle alanud. Või tegelikult algas juba mõnda aega tagasi. Ja läks nii hulluks kätte ära,.et lahtiste juustega enam käia ei saanud - nii massiliselt langesid välja, nagu mingi karvaajav bolonka oleks. Ja tasapisi hakkas selline pelg ka hinge pugema - miks juba järgi ei jää? Tuli siis ükspäev mõte, et sahtlipõhjas on mul veel see naturaalkosmeetika sarjast pärit shampoon alles. Pesin sellega, tavalist palsamit panin otsa. Kaks korda olen nüüd nii teinud. Ja kusjuures veidikene on aidanud. Nii meeletult ei kuku praegu. Ma jubedalt loodan, et see shampoon aitabki päriselt ja ei ole lihtsalt juhus või ühekordne õnn.
Suhe käis vahepeal sellisest faasist läbi, et ei teadnud, kas jätkata või mitte. Võibolla teie suhted on teistsugused, aga minu suhe on selline. Hetkel on ikka, et jätkata, aga natuke nagu stand by peal. Ei, armastuses ei ole küsimus. Armastust on küllaga, aga kuidas tulla toime teatud (kultuuriliste) erinevustega, kui kompromiss ei ole lemmiklahendus? Eks aeg annab arutust...
Hetkel on uni. Kõrvaltoas on mingi avatud uste õhtu, peale tolle ungarlanna järjekordset väljakolimist tuleb ju uus üüriline leida. Ainult mingid tüübid on vaatamas käinud. Miks üheski majapidamises, kus ma elan, kunagi ühtegi normaalset naisterahvast ei ela?!
Homme on varane vahetus ja Jamaikal algab ülikoolis uus õppeaasta. Ostsin Primarkist kogemata kummiga lina asemel tavalise ja see tuleb ümber vahetada. Väljas on mõnus külm sügiselõhn. Ma ei tea miks, aga see meeldib mulle kõige enam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar