Sädelev vesi

Nagu ma olen täheldanud, ei ole ma kuigi järjepidev kirjastiilide osas. Ma lihtsalt unustan iga jumala kord ära, mida ma eelmine kord kasutasin.

London siis. Esimene ja suurim mulje on see, et siin raisk ei saa poest normaalselt mullivett! Gaseeritud mineraalvett või kuidas iganes te soovite seda nimetada. Väikseid pudeleid pole üldse ja eile Kay leidis mingi suure rohelise pudeli, mille peal oli silt Highland Spring, sparkling water. Mis minu jaoks kõlab õllenimena ja pudeli värviline välimus viitab suleselgele limonaadlusele. Aga maitse on normaalne.

(Kaidi just msnis ütles, et tal on kõver kahvel laua peal ja ta ei tea ikka veel, kuidas ta selle ära lahendab. Eee. hea küll siis.)

Kinos käisin üleeile. Kayga. Angel Stationis asuvas 'Vue' kinos. No kuidas kurat peaks üks normaalne inimene inglise hääldusreeglite järgi hääldama sõna 'vue'?! Aga 'Vue' all on väikest sorti kaubanduskeskus. Sihukene piiisikene. Hilpe igale maitsele ja raamatupood, kuhu ma kohe pea ees sisse hüppasin, kui olin läbi akna märganud lisaks raamatutele ka läikivaid karpe, kirjaplokke ja muud sarnast träni. Mida ostmisväärset siiski silma ei torganud. Eriti kui arvestada fakti, et tööd mul veel ei ole ja Eestist kaasa vahetatud raha hakkab nagu otsakorrale jääma.
Ahhaa, Eestist veel rääkides - äkki nüüd tuleb see jutt kuidagi loogilisemalt üles ehitatult. Lennujaamas maksin pea üheksa sotti oma seitsme lisakilo eest. Kuradi ****rattad. Ma olen nii palju kuulnud, kuidas lastakse järjest inimesed läbi mingite hullude ülekilodega... Ma ausõna ostan omale pugejanäo kui võimalus avaneb. Aga lennujaamaneiul oli sigailus meik vähemasti.
Sõit oli okei, maiustasin Liina tehtud lahkumiskingitust Kass Arturi kooki, (mille ülejäänud pani Kay peaaegu üksi nahka, sest tema polnud enne midagi sarnast saanud ja see oli nii roppumoodi hea. =D), kohale jõudes tundus Stansted kodune, väike ja armas. Võrrelda paluks minu eelmise Londoniskäigu sissekandega, kus ma tundsin, et Stanstedist midagi suuremat annab otsida. Kay korjas mind üles, vurasime tema juurde, õhtul läksime välja ka. Enne välja minemist saabus mulle laksaki! kohale teadmine, et täitsa-kannis-siin-ma-ju-olengi-täitsa-üksinda-ja-siin-on-Kay-sõbrad-kellega-ma-kokku-saan-ja-mitte-minu-enda-omad. Et valus moment oli. Ja eks see oli ülepaisutatud ka minu hullust väsimusest tingituna. Aga Candy poole me oma sammud siiski seadsime (ma ütlesin teile reedel, et homme õhtul olen ma igastahes samal ajal Sohos!=D) ja kohtusime Maria (Brasiilia või Portugal, ei mäleta) ja Maryga (Makedoonia). Muusika oli jama. Mina tahtsin koju minna. Hehee - ostsin teisipäeval Liisuga Kaubamajas kolades omale huuleläike - panin naljapärast Kayle ka seda mokapeale - damn girl! Täielik glämmitibi! =D Jumalast hästi sobis. Ja kõik ta tuttavad Candys kommenteerisid seda ja ütlesid talle, et ta näeb hea välja. Juudash. Tal kohe ON mind vaja. =D

Pühapäeva kohta ma ei mäleta midagi. Ei, mul ei olnud pohmakat, ma lihtsalt ei mäleta. =D Aaa, käisime süüa kokku ostmas. Sainsburys. Sainsburyl on üks marumaitsev rosinakeeks. No NÄMMI! =) Õhtul läks Kay juuksurisse ja mina siis omapead kolama sel ajal. Lihtsalt jalutasin Hammersmith Road'i ja imetlesin. Täiesti eranditult on kõikide majade esimesed korrused poed. Või noh, mingid avalikud asutused, ütleme siis nii. Kebabid, juuksurid, chickenid, off ja full licenced toidupoed, ... ja rohkem nagu silma ei jäänudki. Hästi palju orientalsöögikohti. Ja seda täheldasin ka, et kõik vaatavad. Ma alguses mõtlesin, et noh, pikad ja blondid naised ei ole siingi just kõige tavalisem vaatepilt, aga Evely ütles mulle, et siin vahitaksegi sind niimoodi kogu aeg. =)

Evelyga käisime Finsbury Park'is jalutamas. Sihuke armas park - aedades on sihukesed meganunnud lontkõrv-jänkud ja teises suures aias on hirved. Pargile ringi peale teha ei jõudnud, sest Evely pidi tööle minema ja mina Victoria's Station'isse Safikule vastu. Sest Safik tõi veel mulle mu kola järele veits.=D Kahed kingad (mille eest ma tänasin küll vaikselt jumalat seal jaamas, sest mu hommikust saati jalas olnud kingad olid mulle kenad villid kanda hõõrunud, ja vahetasin tänulikult need teiste vastu), minu lemmikluulekogu ja armas sünnakink 'Armastuse valgel' ja ema kasvatatud ja meie aiast korjatud pakk kodust piparmünti teekeetmiseks. Tõmbasin seda piparmündilõhna ninna ja mõtlesin, et terve maailma võib jala käia, mul on jumalast savi. =)

Eile hommikul käisime ka Evelyga kolamas, tahtsime Thames'i äärde jalutama minna, aga vihma sadas ja otsustasime vahele jätta. Saime kokku Finsbury Park'i rongijaamas ja sealt sõitsime jällegi Angel Stationisse, kus me oleks pidanud bussi vahetama. Aga vihma ja veel paari asjaolu tõttu ei läinudki me sealt kaugemale, vaid kõigepealt pugisime punud mõnusat Chicken Donor'it täis ja siis läksime 'Vue' taha (või ette, oleneb kustpoolt vaadata) turule kolama. Kaubavalik on siin mõnus. Ma ei tea, kuidas numbritega lood on, aga kaup on hästi ilus, isegi turul. Hästi naiselik, kena. Mulle meeldis. Aga jõulukraami on küll kõik kohad juba täis.
Õhtul peale üheksat läksime veel Kayga mingisse Tiki's Chicken'isse ja keset ööd pugisime siis kõhud megarasvast kana ja friikaid täis. Mõtlesin,et ühel päeval kebab ja rasvakana, et täna peaks veepäeva tegema, icc. =D

Täna ei olegi midagi teinud. Tööd olen otsinud. Homme kell viis on kuskil pärapõrgus intekas (õigemini on kõik kohad peale Victorias Station'i, Angel Station'i ja Finsbury Park'i pärapõrgus, sest mul pole halli aimugi, kus need asuvad!) ja laupäeval kell 12 ka, mustade linnaosas, mustanahaline üksikema. Kõige vähem pakub palka ka. Mitte, et ma tahaks vihjata, et mustad on vaesed, vaid et üksikemal on raskem nanny'dele palka maksta kui peredel. Vott. Katsun täna siis veel jalutada veic ja lähen kella kuueks Kayle vastu tööle. Ma olen terve päeva voodis olnud hommikumantliga, et oleks nagu aeg ennast juba liigutama hakata.=D

Bye-bye darlings!