No kujutate ette, ma käisin teisipäeval peenikeses puhvetis lõunat söömas. Jajaa, Evelyga läksime parki jalutama (peale kooli) ja pargis oli igati sööklalõhnaline peente roogadega kohvik. Istusime keset muinasjutuliselt kaunist parki ja sõime hingehinnaga soetatud lõunat. Väliterrassil istuda polnud üldse külm, kuigi väljas oli esimene november ja puha. Väga luks oli.
Kuna ma sõidan kooli ja koolist tagasi kolme rongiga, siis aegajalt näeb seal igast huvitavaid asju. Näiteks eile istus minu vastas vana hindu naine. Punane täpp otsa ees, hall sari seljas, jalas varbavaheplätud. Ega need plätud eriti mugavad vist ei olnud, kuna ta võttis need ükshaaval jalast ära, tõstis oma koiva sülle ja asus põhjalikult kratsima ja masseerima. Vahepeal pühkis tekkinud mustust maha. Kui jalad sügatud, jõudis järg nào kätte, mida ta siis põhjalikult hõõrus, vahepeal sõrmi ninna ja suhu toppides. Näo puhul jäi kusjuures mulje, et ta teeb seda teadmatult...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar