Paar kuud hiljem tõestus minu usinast näputööst:
Näitaks muidu paar pilti aiamaast ja spa-päevast, aga Picasa millegipärast ei uuenda albumeid ning ringi tuhnimisele vaatamata ei leidnud ka kohta, kus seda manuaalselt teha saab. Järelikult jääb järgmiseks korraks.
Aaa, muidu, täna sain ma esimese kartulisaagi. :) Oma põlla pealt. Ja Talunike Turult sain päris täiesti töötlemata lehmapiima! Teate, ausõna, mul tulid seal leti ääres maitstes pisarad silma - lapsepõlv, noh! Hind on muidugi kirves - 2 pinti £3...
Brasiilia neiu luges My Estonia läbi ja on nüüd igati äksi täis, et Maarjamaad ihusilmaga kaema minna. Talle mõningaid asju seletades (miks on 'thanks - aitäh', aga many thanks hoopis midagi muud?) tuli välja, et eestlaste põhiolemuseks ei ole mitte tuimus ja põikpäisus ja misiganes. Selleks on hoopis hapukoor. Vähe sellest, et hapukoort süüakse kõikvõimalikes ja -võimatutes soolastes toitudes, käib see ka magustoitudesse ning vajaduselt kõlbab ka ravivahendina peale määrida (päikesepõletuse korral näiteks) ja koerad-kassid ära toita. Eestlased - hapukoorerahvas. :)
Tea nüüd, peaks uuesti magamist üritama või...? Homme, see tähendab täna, ikkagi koolipäev...
3 kommentaari:
Mis lõngast, mis lõngast?
Näib täitsa peenike töö. Väga ilus!
Ma tegin muide üleeile esimest korda elus pikka poissi. Isegi sinna käis hapukoor sisse!
Aitüma! :) Olen sellega priskelt ringi löterdanud... Lõng, kusjuures, ei olnud üldse peenike, tegin vist number 3/75 või isegi number 4 varrastega. Nime ei mäleta ning silte pole alles (nii õige käsitööline veel ei ole, muig), aga nii palju mäletan, et oli teine 75% akrüüli ning 15% villa. :) Ja hea kududa. Tead ju küll, mõni lõng on kohe halb kududa. :D
Mu täiskasvanud tütre lapsepõlvesõber oli prantslanna. Elas siin Eestis vanemate töö tõttu kusagil viis aastat. Suhtlevad nad siiamaani ja ongi nii nagu Sa ütled - Claire' eredaim mälestus on hapukoor.
Postita kommentaar