Hullud tööl ja hullud kodus

Vähe sellest, et ma tööl tegelen inimestega, kel on igasugu vaimseid muresid, nüüd on see teeema koju kah veel kolinud. Okei, kõrvaltoa 'noormehega' ei ole me enam sellest teatud intsidendist alates rääkinud ning seda minu algatusel, ma lihtsalt ei vasta talle (mis ei takista teda üritamast). Minu jaoks on tal mingi vaimne probleem ja kodus tahan ma normaalsete inimestega suhelda. 

Täna tundub aga meie armas prantsuse noormees eriti pöördes olevat. Kunstiinimeste värk, ma ütlen. Lammutab hetkel kööki laiali. Teisisõnu laamendab. Kõla järgi tundub nagu paugutaks ahjuuksega, köögiuksega, peksaks rätiku või matiga vastu maad (?) ning ülejäänud helid on arusaamatud (praegu paugutas oma toa ust, vannitoa ust ning on kuulda vihast prantsuskeelset kõnet), tõenöoliselt loobib midagi kuskile. Söögitegemise ajal suhtlesin taga ning tal on maailmavalu - kõik on mõttetu, kõik on paha, kõik on *"@%/E*. Kuigi tal on ka enne neid perioode olnud, kus 'kõik on ...', siis laamendamas ei ole ma teda enne näinud ega kuulnud. Ei, ma ei karda, et ta mulle kallale tuleb, aga ebameeldiv on sellegipoolest - maja negatiivset energiat täis.

EDIT: Käisin kahjusid hindamas. Vannituba oli normis, köögis on kraanikausialuse kapi raskelt käidav uks koos hingedega eest ära tõmmatud ning lamab nüüd teine näoli keset põrandat. Isegi link oli jõuliselt eemaldatud ning vedeleb teises kööginurgas. Huvitav, mismoodi ta selle supi nüüd ära helbib - meie haldaja ei oska naelagi seina lüüa...  

EDIT 2: Inglise piffi koju jõudes oli veel väike apdeit (no prantslane ja piff on mingid suured sõpsid). Need köögist kostunud tuvastamatud helid olid hoopis rusikad. Rusikatega peksmine siis tähendab. Et olla teised puhta katki ja paistes olnud. Khmm. Kusjuures tegelikult on mul kuidagi halb tunne seda juttu siia kirjutada, justkui reedaks kellegi saladust... :(