Ausõna, ma olen elus. Lihtsalt käis väikestviisi külaline Maarjamaalt väisamas ja ega siis ei ole ju ometi aega arvutis passida ja memuaare kirjutada... Hõkk. :P
Täna hommikul sai aga emake hea lennukisse pakitud ja kodumaale tagasi saadetud ning ülejäänud päeva olen ausalt öeldes uimerdanud. Sest viis päeva nagu orav rattas mööda linna ringi lasta on üsnagi väsitav.
Jaa, kui emakese esimene tripp oli ikka kultuurimaiguline (noh, ikka Big Ben ja Westminster Abbey jne), siis seekord kulges see üsna üheselt mööda poode. Väikse erandina siras Buckinghami palee siseruumide külastus. Kõige rohkem raha sai jäetud siiasamma kodukandi poodidesse ja Camden Market sai muidugi oma osa. Ütlen julgelt, et mina võin ainult uue jaki ja ühe pluusiga seista ema virnade uute asjade vastu. :) No okei, päris virnad ei olnud, aga ikka 6-7 asja pluss mitu kilo kompvekke läks rõemsalt kodomaa poole.
Muidu on niimoodi lood, et käte peal on allergia jälle välja löönud, mis tähendab siis imepisikesi ville, mille ma lõpuks katki kraabin ning mis siis enam ära ei parane. Ja kui katki ei kraabi, jääb lõpuks selline paksend naha alla. Ei ole suutnud välja mõelda, millest see korraga jälle välja lõi. Igatahes kestendavad ja punased valusad laigud käte peal ei ole eriti äge üritus.
Majakaaslaste koha pealt nii, et üleeile hommikul sõdisin hiinlastega. Nimelt tühjendasime emaga prügikasti enne magamaminekut ära. Hommikul tegid hiinlased köögis möllu ja selle aja peale, kui meie kööki jõudsime, oli prügikast kuhjas ja pool toitu ümber prügikasti põrandal. Mis liig, see liig. Tõstsin riismed prügikasti ja prügikasti hiinlase ukse taha. Ja kui tema siis toast väljus ja seda nägi, läks kismaks. Tulemust ma ei tea - igatahes olen ma suurem ja räägin paremini inglise keelt. :D Ja prügikoti viis ta välja. Jah, kisma oligi sellepärast, et nad prügikotti välja ei vii ja oma laga mööda põrandat laiali laotavad. Rohkem pole ma neid näinud.
Nüüd tagantjärele võin öelda, et vahepeal oli väga reaalne võimalus uus töökoht saada, erialane. Aga viimasel hetkel hakkasid nad imelikku juttu ajama ja väitsid, et mind võetakse alguses tööle poole kohaga (umbes kuu kuni kaks enne kui täistunde hakkad saama). Ja kuigi mu süda tilgub verd ja mulle väga meeldis seal ja juhatajale ja abilistele mina ka meeldisin - siis poolt kohta ma endale lubada ei saa. Ma ei saa aru lihtsalt sellest, et miks ei maininud seda keegi intervjuul ega proovipäevadel - ma ei oleks intervjuust edasi oma aega raiskama hakanudki, kui mulle oleks öeldud, et alguses pead poole kohaga olema. Ma kusjuures veel rääkisin selge sõnaga juhatajale, et ma sõltun oma palgast ja tahan kindlasti täiskohaga tööd. Noh, võibolla ei olnud siis nii mõeldud. Aga valus oli küll lasta see sõrmede vahelt ära libiseda.
Täna hommikul sai aga emake hea lennukisse pakitud ja kodumaale tagasi saadetud ning ülejäänud päeva olen ausalt öeldes uimerdanud. Sest viis päeva nagu orav rattas mööda linna ringi lasta on üsnagi väsitav.
Jaa, kui emakese esimene tripp oli ikka kultuurimaiguline (noh, ikka Big Ben ja Westminster Abbey jne), siis seekord kulges see üsna üheselt mööda poode. Väikse erandina siras Buckinghami palee siseruumide külastus. Kõige rohkem raha sai jäetud siiasamma kodukandi poodidesse ja Camden Market sai muidugi oma osa. Ütlen julgelt, et mina võin ainult uue jaki ja ühe pluusiga seista ema virnade uute asjade vastu. :) No okei, päris virnad ei olnud, aga ikka 6-7 asja pluss mitu kilo kompvekke läks rõemsalt kodomaa poole.
Muidu on niimoodi lood, et käte peal on allergia jälle välja löönud, mis tähendab siis imepisikesi ville, mille ma lõpuks katki kraabin ning mis siis enam ära ei parane. Ja kui katki ei kraabi, jääb lõpuks selline paksend naha alla. Ei ole suutnud välja mõelda, millest see korraga jälle välja lõi. Igatahes kestendavad ja punased valusad laigud käte peal ei ole eriti äge üritus.
Majakaaslaste koha pealt nii, et üleeile hommikul sõdisin hiinlastega. Nimelt tühjendasime emaga prügikasti enne magamaminekut ära. Hommikul tegid hiinlased köögis möllu ja selle aja peale, kui meie kööki jõudsime, oli prügikast kuhjas ja pool toitu ümber prügikasti põrandal. Mis liig, see liig. Tõstsin riismed prügikasti ja prügikasti hiinlase ukse taha. Ja kui tema siis toast väljus ja seda nägi, läks kismaks. Tulemust ma ei tea - igatahes olen ma suurem ja räägin paremini inglise keelt. :D Ja prügikoti viis ta välja. Jah, kisma oligi sellepärast, et nad prügikotti välja ei vii ja oma laga mööda põrandat laiali laotavad. Rohkem pole ma neid näinud.
Nüüd tagantjärele võin öelda, et vahepeal oli väga reaalne võimalus uus töökoht saada, erialane. Aga viimasel hetkel hakkasid nad imelikku juttu ajama ja väitsid, et mind võetakse alguses tööle poole kohaga (umbes kuu kuni kaks enne kui täistunde hakkad saama). Ja kuigi mu süda tilgub verd ja mulle väga meeldis seal ja juhatajale ja abilistele mina ka meeldisin - siis poolt kohta ma endale lubada ei saa. Ma ei saa aru lihtsalt sellest, et miks ei maininud seda keegi intervjuul ega proovipäevadel - ma ei oleks intervjuust edasi oma aega raiskama hakanudki, kui mulle oleks öeldud, et alguses pead poole kohaga olema. Ma kusjuures veel rääkisin selge sõnaga juhatajale, et ma sõltun oma palgast ja tahan kindlasti täiskohaga tööd. Noh, võibolla ei olnud siis nii mõeldud. Aga valus oli küll lasta see sõrmede vahelt ära libiseda.
Ja siin siis väike fotosüüdistus minu rabavalt heast paprika-aedvilja ahjuroast. :)
Ja ausõna - mul on aias vaarikad. Jepp, keset septembrit! :)
Ja üks kohalik mesimumm leidus ka.
Midagi ikka aias õitseb, olgu või kassitapp
Ja selle lavendlitaime sain Evely käest sünnipäevaks.
Hmm, sellega seoses meenub, et jah, ma sain vahepeal veerandsajandiseks. Täiesti vaikselt, ei mingit üritust, ei mingit tähistamist. Noh, ema oli kingitus. :P Natuke kurb oli alguses, pärastpoole oli okei. Harjumatu mitte tähistada ja mitte omada sõprusringkonda, kellega seda tähistada. Aga ema toodud etnotass oli vinge, nüüd on mul neid juba neli. Juhhei!
1 kommentaar:
oppinud
Postita kommentaar