Ega tegelikult olen ma täitsa elus. Meditsiiniliste näitajate järgi vähemalt. Enesetunde järgi otsustades pole päris kindel. Kool on alanud ja tööl käin edasi. Selle aastaga võrreldes oli esimene ülikooliaasta ikka käkitegu. Näitena võib tuua selle, et kõik õppejõud kontrollivad kodutöid (!) ning nende kodutööde maht on meeletu. Seega, kui eelmisel aastal õnnestus aegajalt ka mõni vaba päev leida, siis praegust töömahtu arvestades ei ole vabu päevi enne detsembrit oodata. Ainuke lohutus on see, et õpin seda, mis mulle meeldib ning teen tööd, mis samuti rahuldust pakub. Ehkki jah, kui mõni klient sulle vastu vahtimist tõmbab ainuüksi selle eest, et sa tal ennast pesta aitad, siis nii paariks minutiks tekib küll kàegalöömise tunne. Paari minuti möödudes on muidugi nalja nabani jälle. :)
Eestis oli tookord augustis väga vahva. Ja selle aasta sünnipäev oli üks parimaid sünnipäevi üldse.
Pärast sünnipäeva hakkas kool, nii et sealt maalt edasi pole sotsiaalses vallas midagi eriti toimunud. Paar kinoskäiku, veidike poodlemist ning rohkelt söömist. :)
Praegu unelen niisama voodis, kass kaisus (jaa, nurrub teine teki all) ning varsti tuleb pesu pesta ja õppima hakata, ohoo-jajahh!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar