Elumärk

Jaa, ma olen täitsa elus.

Mul on lihtsalt läpakas katki ja pole olnud võimalust uue ostmiseks. Hetkel on mingi imeaeg, kus ta isegi nõustus ennast sisse lülitama ja mitte esimese poole minuti jooksul kokku jooksma/välja lülituma.

Vahepeal on igast vägevaid asju tehtud. Näiteks käisin klubis. Jaa, päris klubis. Koos Zara, vana poolatarist naabri ja Zara sõbratariga. Jubeäge oli, aint et kõrvad vilistasid pärast kaks päeva. :S

Siis olen kaks korda oma käsitööringi aretanud, hehee. Mõlemal korral oli väga vahva. Esimest korda Zara ja Albertaga kesklinna Starbucksis, kus ma siis neid nullist kuduma õpetasin; ja teist korda Evely juures, kus me juba neljakesi pool päeva hõõgveini, kaminatule ja jõululaulude saatel kudusime-heegeldasime. Nagu hästi hubane ja mõnus. Produktiivne ka.

Sel aastal olen eriti usin olnud - kaks salli ja ühe mütsi jõulupakkidesse kudunud. :) Ja toas on värvilised kuuseküünlad, pronksikarva kuuseehted ja mingid jõulutähtedega kaunistused - jõulud tulevad! :) Ma küll teen tööd sel ajal, aga mis siis, olen otsustanud, et mul on mõnusad jõulud.

Homme on koolis viimane päev. Ja viimane töö vaja esitada, millega ma üldse ühele poole ei saa. See ajas mind nii marru, et ma kohe loopisin patja vastu seina. :D Nüüd ongi homme viimane võimalus see ära teha, sest homme õhtul lihtsalt PEAB selle ära esitama. Täna pusserdasin ma seda Yuyu läpakaga, aga mis homme saab, ma ei tea.

Igast mitte nii toredaid asju on ka juhtunud, kohe selliseid, mis südame katki murravad, aga mitte neist ei taha ma täna rääkida. :)

Pühapäeval tuleb vist Sapphic külla, siis teeme läbu. Hehee. Mul on Poola viina. (Mitte, et ma seda tegelikult juua plaaniksin, aga kingituseks toodi).

Mainiks ära ka inglise majade kehva soojustuse. Kuna väljas on külm ja märg ja sajab lörtsi/vihma, siis täiesti juhuslikult avastasin ma, et mul on aknapoolne sein seestpoolt MÄRG. Mul oli kuhi ajakirju-raamatuid seal vastas, millel ääred nüüd lainetavad... Nagu nii sürr, eelmisel aastal küll sellist asja ei märganud.

Igatahes, ma nüüd toimetan oma õhtuseid tegusid edasi (loe: molutan niisama ja tunnen süümekaid, et ma kodutööd ei tee).